28. oktoobril võttis Riigikogu vastu seaduse ÜRO mere elurikkuse kaitsmise ja säästva kasutamise lepingu (BBNJ) ratifitseerimise kohta. Dokument võimaldab Eestil osaleda rahvusvahelistes otsustes merukeskkonna kaitsmise ja loodusvarade kasutamise kohta väljaspool riiklikke jurisdiktsioone, teatab BNS.
Leping laieneb avamerele ja süvamere põhjale väljaspool riiklikke jurisdiktsioone. Need territooriumid moodustavad peaaegu kaks kolmandikku Maailmamere pindalast.
Rahvusvaheline leping sõlmiti 2023. aastal ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel ning see astus jõusse 17. jaanuaril 2026. Eesti kirjutas dokumendile alla juba 2023. aastal.
„Lepingut ratifitseerides kinnitab Eesti oma pühendumust rahvusvahelisele õigusele ja keskkonnakaitsele ning jagab teiste riikidega vastutust Maailmamere säilitamise eest. Selle seisund mõjutab ka Läänemerd, mistõttu vastab osalemine rahvusvahelistes jõupingutustes selle kaitsmiseks Eesti huvidele,“ teatas taristuminister Kuldar Leis.
Ministri sõnul võimaldab leping Eestil osaleda otsuste vastuvõtmisel avamere elurikkuse säilitamise ja selle loodusvarade säästva kasutamise kohta. Muu hulgas saab riik teha ettepanekuid uute merekaitsealade loomiseks ning osaleda merukeskkonna kaitse meetmete väljatöötamisel.
Lisaks kohustub Eesti tagama keskkonnamõjude hindamise teatud tegevuste planeerimisel avamerel ja süvamere põhjas.
Leping näeb ette ka teabe avalikustamist mere geneetiliste ressursside kogumise ja kasutamise kohta ning nendest saadava kasu õiglast jaotamist. Jutt võib olla näiteks teistele riikidele juurdepääsu võimaldamisest teadmistele ja tehnoloogiatele.
Riigikogu poolt vastu võetud seadus võimaldab Eestil saada lepingu täieõiguslikuks osaliseks, osaleda selle rakendamisel ja edasiste otsuste vastuvõtmisel.
Esmaspäeval, 2. novembril saatis taristuminister avalikule konsultatsioonile ka lepingu praktiliseks kohaldamiseks vajalike Eesti seadusandluse muudatuste eelnõu.
