Viimase kolme kuu jooksul on rahaline olukord halvenenud 40% Eesti elanikest. Veel suvel teatas sellest 33% küsitletutest. Perede eelarveid survestavad kütuse ja eluaseme kallinemine ning laenude intressimäärade tõus, teatab BNS viitega Citadele panga uuringule.
Uue küsitluse tulemuste kohaselt leiab 14% Eesti elanikest, et nende rahaline olukord on viimase kolme kuu jooksul oluliselt halvenenud, veel 26% märkas väikest halvenemist. Vaid 14% vastajatest teatas olukorra paranemisest ja 46% ei tundnud mingeid muutusi.
Võrdluseks: juulikuises küsitluses rääkis rahalise olukorra halvenemisest 33% osalejatest, paranemisest 17% ja pooled vastajatest leidsid, et nende olukord on jäänud samaks.
„Inimeste rahaline enesetunne, mis suvel mõnevõrra stabiliseerus, on taas märgatavalt halvenenud. Kui juulis ütles iga kolmas, et tema varaline olukord on muutunud halvemaks, siis nüüd arvab nii juba kaks inimest viiest,“ märkis Citadele juhatuse esimees ja tegevjuht Rūta Ežerskienė.
Tema sõnul on eriti raske peredel, kelle eelarves pole praktiliselt üldse vabu vahendeid. Isegi kohustuslike kulutuste mõõdukas suurenemine võib sundida neid teistest ostudest loobuma.
Kütus ja eluase kallinevad
Viimastel kuudel on majanduslik olukord Eestis märgatavalt muutunud. Statistikaameti andmetel kiirenes aastane inflatsioon augusti 1,5 protsendilt septembris 3,5 protsendini. Hinnatõusule avaldasid suurimat mõju transpordikulud ja eluasemekulud.
Septembris maksis diislikütus 58% rohkem kui aasta varem ja bensiin peaaegu 34% rohkem. Pelgalt võrreldes augustiga kallinesid mõlemat tüüpi kütused rohkem kui 9%.
Eluasemega seotud kulud kasvasid aastaga 7,4%. Lisaks tõusis viimase 12 kuu jooksul märgatavalt Euribori määr, millest sõltuvad paljude kodulaenude maksed.
Nagu Ežerskienė selgitas, kajastub kütusekulude ja laenuteenindamise tõus perede eelarvetes erinevalt.
„Kütuse kallinemist märkab inimene, kes igapäevaselt autot kasutab, kohe tanklas. Euribori tõus kajastub muutuva intressimääraga kodulaenude maksetes pärast järjekordset intressimäära ülevaatamist. Lisaks võivad kõrgemad energia- ja transpordikulud aja jooksul kaasa tuua ka teiste kaupade ja teenuste kallinemise,“ selgitas ta.
Citadele juhi sõnul võivad palgatõus või varem kogutud säästud kiiresti ammenduda, kui kulud kasvavad samaaegselt mitmes suunas.
Kuigi selle aasta teises kvartalis tõusis keskmine brutopalk Eestis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,5%, ei suurene sissetulekud kõigil ühtemoodi. Inflatsiooni mõju sõltub samuti sellest, millise osa pere eelarvest moodustavad kohustuslikud kulud.
Eestis on olukord halvem kui naabritel
Oma rahalise olukorra halvenemist märkavate inimeste osakaal tõusis kõigis kolmes Balti riigis.
Lätis tõusis see näitaja juuli 25 protsendilt viimase küsitluse 35 protsendini ning Leedus 19 protsendilt 26 protsendini.
Kõige märgatavam muutus toimus Lätis, kus oma rahalise olukorraga rahulolematute osakaal kasvas 10 protsendipunkti võrra. Kuid Eesti on endiselt Balti riik, mille elanikud hindavad oma isikliku rahaasjade muutusi kõige negatiivsemalt.
Ežerskienė hinnangul sõltub elanikkonna rahaline enesetunne lähikuudel paljuski energiahindadest, intressimääradest ning sellest, kas kasvavad sissetulekud suudavad kulude tõusu kompetentselt korvata.
„Sügise saabudes hakkavad taas üha suuremat rolli mängima küttekulud. Seejuures on kütus juba märgatavalt kallinenud ja osal laenuvõtjatest suurenevad kodulaenumaksed,“ märkis ta.
Citadele juht soovitab tulevasi kulusid ette planeerida ja hinnata, eriti kui perel puuduvad piisavad säästud. Suuremaid oste planeerides tasub arvestada tõenäosusega, et igakuised kohustuslikud maksed jäävad mõneks ajaks kõrgemale tasemele.
Citadele tellimusel viis küsitluse läbi uuringufirma Norstat. Igas kolmes Balti riigis küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 aastat.
