Maa koguväärtus Eestis kasvas nelja aastaga 33%, jõudes 44 miljardi euroni, ilmneb Maa- ja Ruumiameeti 2026. aasta korralise hindamise tulemustest. Sellest kirjutab BNS.
Kõige kiirem kasv on täheldatav Tallinna ja Tartu mõjupiirkondades, mis peegeldab linnade mõju levimist üha kaugematesse valdadesse. Kokku hinnati peaaegu 780 000 katastriüksuse väärtust. Iga maaomanik saab oma maatüki uue maksustatava väärtusega tutvuda veebilehel minu.kataster.ee.
-
aastal oli maa väärtus Eestis 33 miljardit eurot, 2026. aastal aga 44 miljardit. Eesti maa väärtuse kasvu on eelkõige vedanud elamumaa, mille arvele langeb 50% koguväärtusest. Umbes 57% Eesti maa väärtusest on koondunud Harjumaale. Suurim maa väärtuse kasv registreeriti Raplamaal, Läänemaal ja Võrumaal (üle 40%), väikseim aga Ida-Virumaal (18%). Kaheksas Eesti maakonnas ületas maa koguväärtus ühe miljardi euro piiri.
Iga nelja aasta tagant läbiviidav korralik hindamine annab ülevaate sellest, kuidas maa väärtus Eestis piirkonniti erineb ja ajas muutub. See aitab mõista, millised piirkonnid on arendajate surve all, kus kasvab nõudlus maa järele ning kuidas asukoht ja elukeskkond mõjutavad inimeste ja ettevõtete valikuid.
Maa- ja Ruumiameeti maahindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüneri sõnul näitavad värsked hindamistulemused, kui erinevalt võib maa väärtus Eesti eri piirkondades muutuda.
„Maa väärtust mõjutavad eelkõige asukoht ja kasutusvõimalused. Suurimad muutused toimuvad sageli piirkondades, kus varasemate hoonestamata alade kohale on tekkinud uus elukeskkond. Näiteks Tartus endise Raadi lennuvälja ümbruses tõusis maa väärtus mõnel juhul üle kümne korra, Harjumaal Rae vallas Järvekülas aga enam kui kaks korda. Lisaks turumuutustele on üheks olulisemaks teguriks maa väärtuse tõus kinnisvaraarenduse arvelt. Samal ajal on mõnes piirkonnas maa väärtus nelja aastaga muutunud väga vähe,“ selgitas Kolmar-Grüner.
Seaduse kohaselt viib Maa- ja Ruumiamet kogu Eesti maa väärtuse hindamise läbi iga nelja aasta tagant. Eelmine korraline hindamine toimus 2022. aastal pärast 21-aastast paus.
Maa väärtuse muutus sõltub piirkondliku kinnisvaraturu olukorrast, samuti konkreetse maatüki omadustest ja sihtotstarbest. Seetõttu ei ole muutused Eesti eri piirkondades ühesugused.
Tartu ja Tallinna ümbruse erinevat kasvutempot saab seletada sellega, et pealinna piirkonna arenduspotentsiaal kajastus maa väärtuses suuremal määral juba eelmise, 2022. aastal läbiviidud hindamise ajal. Seetõttu oli väärtuse suhteline kasv seal tagasihoidlikum kui piirkondades, mille areng on viimase nelja aasta jooksul märgatavalt kiirenenud.
Korralise hindamise käigus hinnatakse täpselt maad, mitte sellel asuvaid ehitisi ega kasvavat metsa. Hindamisel kasutatakse andmeid mitmest riiklikust andmebaasist, sealhulgas maakatastrist, metsaregistrist, ehitusregistrist ja Eesti topograafia andmekogust. Tegemist on automatiseeritud massarvutusega, mis tehakse andmete põhjal ilma kohapeale kontrollima sõitmata.
Oma maatüki 2026. aasta korralise hindamise tulemustega saab tutvuda veebilehel minu.kataster.ee. Täielikud andmed on kättesaadavad alates 31. oktoobrist. Otsinguribale saab sisestada maatüki aadressi või katastritunnuse ning avada jaotise „Maa väärtuse info“. Hindamise lehel kuvatakse maa maksustatav väärtus, kasutatud hindamismudel ja andmed, mille alusel väärtus arvutati. Seal samas saab võrrelda ka 2026. ja 2022. aasta hindamistulemusi.
Kui maaomanik märkab hindamisel kasutatud andmete ebatäpsusi, saab ta sellest teada anda otse keskkonnas minu.kataster.ee või Maa- ja Ruumiametile aadressil info@maaruum.ee.
