Statistikaameti teisipäeval avaldatud tarbijakindluse indeks peegeldab tarbijate sügavat muret oma isikliku ja riigi üldise majandusliku olukorra pärast, märgkis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. Sellest kirjutab BNS.
„Esimest korda sellest ajast, kui Statistikaamet võttis indeksi mõõtmise Konjunktuuriinstituudilt üle, näeme kindlustunde järsku langust. Kui eelmisel kuul oli näitaja -23,1, mis juba ise sellest rääkis, et pessimistid on ülekaalus, siis oktoobris langes indeksi väärtus -30,8 punktini. See on samal tasemel kui tänavu mais, kui Statistikaamet alustas nende mõõtmiste tegemist,“ ütles Eamets.
Kõige rohkem langesid leibkondade ootused riigi üldise majandusliku olukorra suhtes järgmise 12 kuu jooksul: siin kukkus kindlustundenäitaja -28 punktilt -42 punktile. Perede kindlustunne oma finantsolukorra suhtes samaks perioodiks vähenes samuti — -20 punktilt -29 punktile. „Tõenäoliselt jõudis inimesteni teadvustamine, et elektri- ja küttehinnad löövad sel talvel tõenäoliselt uusi rekordeid. Igal juhul on hea, et inimesed on selleks vaimselt valmis — nii on kergem elukalliduse tõusu üle elada. Ja seda meeldivam on üllatus, kui ilm halastab meie peale ja kingib pehme talve,“ ütles Eamets.
Baromeeter näitab, et poliitikute ja majandusekspertide hinnangud riigi makromajandusliku olukorra järkjärgulise paranemise kohta ei jõua tavakodanikeni. „Artiklites ja intervjuudes esitatud arvamuste asemel loevad inimesed hinnasilte kauplustes. Kõik on lihtne. Lohutuseks võib märkida, et Euroopa Liidu keskmine tarbijakindluse indeks langes oktoobris samuti 1,2 protsendipunkti võrra. See räägib sellest, et mure eelseisva talve ja kõrgete energiahindade pärast ei ole ainult Eesti elanike probleem,“ lisas Eamets.
