Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) esitas esmaspäeval riiklikule lepitajale avalduse, et algatada lepitusmenetlus 2027. aasta õpetajate palga küsimuses, teatab BNS.
„Õpetajatele järgmiseks aastaks lubatud kolmeprotsendiline palgatõus, mis jääb alla Eesti keskmise töötasu kasvule, on õpetajaskonna seas tekitanud tugevat pahameelt. Seetõttu pean oluliseks, et õpetajatel oleks vajadusel võimalus järgmisel aastal seaduslikult streikida,“ põhjendas EHL-i esimees Reemo Voltri riikliku lepitaja poole pöördumist.
EHL loodab, et riigikogu siiski leiab õpetajate järgmise aasta palgatõusu jaoks veel lisaraha. „Juba viie protsendi suurune tõus oleks samm õiges suunas. See pidurdaks õpetajate palga mahajäämust Eesti keskmisest töötasust, kuid kindlasti ei oleks meie lõppeesmärk,“ ütles Voltri.
Liit taotleb jätkuvalt, et õpetajate töötasu alammäär tõuseks võrdsele tasemel riigi keskmise palgaga ehk järgmisel aastal 2312 euroni. Valitsuse kavandatud kolmeprotsendilise tõusuga suureneks alammäär praeguselt 1970 eurolt 2030 euroni. Valitsuserakonnad on lubanud viia õpetajate keskmise palga 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Voltri sõnul on selle lubaduse täitmata jäämine süvendanud õpetajaskonna seas pahameelt.
Septembris toimus õpetajate üleriigilises hoiatusstreik, milles osales osales EHLile laekunud andmete põhjal ligikaudu 15 000 haridustöötajat. Liidu hinnangul näitas see, et õpetajaskond on valmis oma töötingimuste parandamise nimel ühiselt tegutsema.
Riikliku lepitaja ülesanne on aidata töötüli osapooltel kokkuleppele jõuda. Kui lepitusmenetlus tulemust ei anna, saab EHL streigiõiguse.
