Viimase finantspettuste statistika kohaselt registreeriti selle aasta septembris rekordiliselt vähe telefonipettusi, kuigi keskmine kahjusumma oli üksikjuhtudel suurem. Sellest kirjutab BNS.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel registreeriti möödunud aasta septembris 135 telefonipettuse juhtumit kogukahjuga 2,69 miljonit eurot. Tänavu oli selliseid juhtumeid vaid 19 ning kahjusumma ulatus umbes 635 000 euroni.
Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko selgitas, et möödunud aastal kasvas telefonipettuste arv kiiresti ja septembris fikseeriti nende rekordiline hulk.Tänavu on samal kuul näitajad märgatavalt madalamad.
«See on kahtlemata positiivne suund, millele aitasid kaasa nii Smart-ID+ juurutamine kui ka pankade ja mobiilioperaatorite tõhusamad pettuste tõkestamise meetmed. Samal ajal tuleb meeles pidada, et petturid muudavad pidevalt oma meetodeid ja isegi üksikjuhtudel võidakse inimestelt välja petta väga suuri summasid,» ütles Tkatšenko.
Kuigi aastaga vähenes telefonipettuste arv järsult, näitab statistika, et keskmine kahju ühe registreeritud juhtumi kohta kasvas. Kui möödunud aasta septembris oli see umbes 20 000 eurot, siis tänavu ületas keskmine kahju 33 000 eurot.
«Telefonipettuse puhul võib kahju ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse, sest kurjategijate eesmärk on haarata enda kätte inimese säästud, sundida teda laenu võtma või vormistada laene tema nimele.
Pettur võib esitleda end näiteks panga, politsei või mõne riigiasutuse töötajana ja veenda inimest, et tema raha on ohus.
Sellistes olukordades kasutatakse väga tugevat psühholoogilist survet ja nõutakse kiiret tegutsemist,» selgitas Tkatšenko.Iga kahtlase kõne puhul tuleks vestlus katkestada ja võtta ise eeldatava asutusega ühendust selle ametlikul telefoninumbril.
«Ei pank ega politsei küsi inimeselt tema raha kaitsmiseks laenu võtmist, raha ülekandmist teise isiku kontole ega sularaha ja pangakaardi üleandmist kullerile. Samuti ei küsita telefoni teel kunagi PIN-koode. Kui helistaja nõuab mõne sellise tegevuse sooritamist, tuleb kõne lõpetada,» rõhutas Tkatšenko.
Vaatamata märgatavale langusele septembris on kogu aasta kahju endiselt suur. Selle aasta jaanuarist septembrini registreeriti viie pettuseliigi peale kokku 1583 juhtumit, mille kogukahju oli 20,8 miljonit eurot.
Suurima kahjusummaga pettuseliigiks on tänavu jätkuvalt telefonipettused, mille abil on üheksa kuuga välja petetud peaaegu 10,9 miljonit eurot. See moodustab üle poole kõigi pettuseliikide kogukahjust.
