56 inimest töökohale: kas töö leidmine Eestis on muutunud keerulisemaks?

CVKeskus.ee andmetel kandideerib ühele töökohale keskmiselt 56 inimest. Kõige tihedam konkurss on assisteerimis- ja administratiivtöö valdkonnas. Sellest kirjutab BNS.

Tööturul on tekkinud lõhe: madala sisenemislävega ametikohtadele võib kandideerida üle tuhande inimese, samas kui kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvatele tehnilisematele ametikohtadele – alla kümne. Suur kandidaatide arv ei tähenda tööandja seisukohast automaatselt seda, et konkurss läheb edukalt ning sobiva töötaja leidmine õnnestub kiiremini ja lihtsamalt.

CVKeskus.ee andmetel on Eesti tööturg viimase aastaga stabiliseerunud, kuid kandidaatide aktiivsus püsib väga kõrge: ühele vabale töökohale kandideerib keskmiselt 56 inimest, mis ületab tavapärast taset umbes kaks korda. „Kandidaatide arvu hüpe toimus juba eelmistel aastatel.

Sel aastal on konkurents mitmes suures sektoris isegi veidi nõrgenenud, kuna tööandjate värbamisaktiivsus nendes valdkondades on taas kasvanud.

Samal ajal tuleb endiselt ette ülipopulaarseid konkursse, kus ühele töökohale kandideerib samal ajal sadu või isegi üle tuhande inimese,“ rääkis CVKeskus.ee turundusjuht Henri Auväärt.

Kullerfirma DPD Eesti kogemuse kohaselt on kandidaatide arv viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning praegu laekub ühele ametikohale keskmiselt 143 avaldust. Kõige rohkem kandideerijaid on kontoriametikohtadele, eelkõige müügi ja klienditeeninduse valdkonnas.

Kõige keerulisem on aga leida sobivaid inimesi spetsiifilistele IT-ametikohtadele ja sorteerimiskeskusesse.

„Suur avalduste arv töökohale ei tee tööandja tööd lihtsamaks ega anna eeliseid töökoha täitmisel. Suurte konkursside puhul peaksid tööotsijad teadvustama: silmapaistmiseks tuleb esitada kvaliteetselt vormistatud CV, millest on selgelt näha, kas kandidaadi kogemused ja oskused vastavad otsitavale profiilile. Üha olulisemaks muutub ka väärtuste kattuvus: inimene võib olla väga kogenud, kuid teatud põhjustel kollektiivi mitte sobida,“ ütles DPD Eesti personalijuht Annika Oruaas. Kuigi tehisintellekti kasutuselevõtuga on kandidaatide CV-d ja motivatsioonikirjad muutunud kvaliteedilt ühtlasemaks, on see toonud kaasa ka selle, et värbaja peab välja selgitama kandidaadi tegeliku motivatsiooni ja võimed tingimustes, kus tal pole tehisintellekti käepärast.

„Tehisintellekti genereeritud tekstide ja formaatide kasutamine hakkab kohe silma – neis esineb teatud kordusi. Seetõttu võib see, kuivõrd kandidaat oma avaldust personaliseerib, saada tema eeliseks valikul,“ ütleb Oruaas.

Tööandjate vajadus uute töötajate järele püsib, kuigi töökohtade arv on aastaga vähenenud. Auväärtsi sõnul on tööjõupuudus koondunud konkreetsete oskuste ja erialade ümber.

„Kui ametikoht eeldab mitmeaastast õpet, kutsetunnistuse olemasolu või spetsiifilist tehnilist kogemust, ei lahenda kaadripuudust see, et teistes kutserühmades on samal ajal rohkem tööotsijaid,“ märkis ta. 2026. aasta esimesel poolaastal kasvas tööpakkumiste arv näiteks IT-s 21,2%, hariduse ja teaduse valdkonnas 20,4%, tööstuses ja tootmises 12,3% ning transpordi ja logistika valdkonnas 9,6%.

Kõige tihedam konkurss on assistentide ja administratiivpersonali seas, kus ühele ametikohale kandideerib keskmiselt 113 inimest. Turunduses tuleb ühele kohale keskmiselt 87 kandidaati, toitlustuses 82, klienditeeninduses 80, müügis 78 ja transpordis 64. DPD kogemuse kohaselt on konkurss väga tihe Balti-ülestel ametikohtadel, kuhu esitavad avaldusi kandidaadid Eestist, Lätist ja Leedust.

Nagu Oruaas selgitas, toimub suurtes kontsernides üha enam konsolideerumist, mille tulemusel viiakse tugifunktsioonid üle Balti-ülesele tasemele. Näitena võib tuua IT, finantsid ja personalijuhtimise.

„Teatud sektorid, ametikohad ja valdkonnad on Baltikumis muutunud ühtseks tööturuks. Sellistel juhtudel tuleb konkureerida kolme riigi kandidaatidega. See on korraga nii eelis kui ka takistus: ühelt poolt avab see Eesti elanikele tööturul laiemad võimalused, kuid üldpildis konkurents tiheneb,“ rõhutas Oruaas.

CVKeskus.ee turundusjuhi sõnul ei tasu aga Balti-ülese konkurentsi mõju laiendada kogu tööturule, kuna füüsilist kohalolekut või eesti keele oskust nõudev segment püsib endiselt võrdlemisi kohalikuna.

MKE.ee
MKE.ee
Toimetus

Viimased

Свежий номер

Sisuturundus