BNS edastab, et Riigikogu hääletab kolmapäeval Euroopa Parlamendi valimis- ja kandideerimise langetamise eelnõu üle, mis langetaks valimisea 18. eluaastalt 16. eluaastale ja kandideerimise 21. eluaastalt 18. eluaastale.
Kui eelnõu vastu võetakse, on Eesti viies riik Austria, Saksamaa, Belgium and Malta järel, kus 16-aastased saavad kehtivad Euroopa Parlamenti.
Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on seisnud valimisea langetamise eest juba pea 20 aastat. Liidu eestvedamisel langetati kohalikel valimistel valimisiga 16. eluaastale 2015. aastal ning nüüd on riigikogu otsustamisel ENLi järgmine pikaajaline eesmärk: Euroopa Parlamendi valimis- ja kandideerimise langetamine.
Liidu hinnangul näitab Eesti senine kogemus, et noored on valmis neile antud õigust kasutada. 2025. aasta kohalikel valimistel käisid pea pool hääleõiguslikest 16-ja 17-aastastest valimistest. See on märgatav kasv võrreldes 2021. aastaga, mil hääletas 39 protsenti selle vanuserühma noortest. Noorimad valijad olid kaastööd teinud kui 18–24-aastased (45 protsenti) ja 25–34-aastased (41 protsenti).
“Eelmisel aastal käis valimas peaaegu iga teine 16- ja 17-aastane. Vanuserühmiti tõusis sellest kõrgemaks alles 35. eluaastast. Kui noortele õigus anda, siis ka seda kasutada,” ütles ENLi aseesimees Henry Kask.
Henry Kase sõna pole alust karta, et noored hääletavad vanemate käsul. Uuringud näitavad, et vanematest eelistust järgib vaid 8 protsenti noortest. Arenguseire keskuse tellitud Tartu ülikooli 2026. aasta uuringust selgus, et noorte võime infot mõista ja kaalutleda jõuab täiskasvanud umbes 16. eluaastaks. ENLi hinnangul on noored seega võimelised iseseisvad valimisotsused ja hirm võimalike vanemate mõju ees ei tohi valimisea langetamist edasi lükata.
ENL usub, et muudatust on vaja, sest noori on otsustajate seas vähe. Euroopa Parlamendi eelmises koosseisus oli 705 liikme hulgas kuus alla 30-aastast. Eestist kandideeris 2024. aasta valimistel 78 kandidaati, kelle keskmine vanus oli 49 eluaastat ja kelle seast ainult kolm olid alla 30-aastased.
“Me ei saa rääkida Eesti säilimisest läbi aegade, kui tuleviku kujundamisel puuduvad noored ja nende hääl. Täna elame olukorras, kus keegi teine otsustab noorte elu üle, kuigi just nemad peavad nende otsustega kõige kauem elama.
Kask rõhutas, et esimene valimiskogemus kujundab kodanikuharjumuse kogu eluks. Kuna 16-aastased elavad veel kodus ja käivad koolis, saab neid selle harjumuste tekkimisel toetada stabiilne tugivõrgustik nii pere kui ka õpetajate näol. Rahvusvaheline praktika näitab, et riikides, kus valimisiga on langetatud 16. eluaastale, on noorte valimisaktiivsuse esimese 20 aasta jooksul kasvab keskmiselt 5–6 protsendipunkti.
Riigikogu istung algab kolmapäeval kell 14. Eelnõu 414 SE kolmas lugemine on päevakorras esimene punkt.
