Paljud pensionärid arvavad, et kui nad elavad üksi ja saavad väikest pensioni, võivad nad loota riigi abile. Kuid praktikas sõltub õigus iga-aastasele 200 eurole mitmest tegurist korraga. Keda peab riik üksi elavaks pensionäriks, kellele laekub oktoobris täiendav 200 eurot ja miks mõned seda ei saa, selgitas välja „MK-Estonia“.
Hiljuti helistas „MK-Estonia“ toimetusse nördinud mees: „Ootasin eelmisel aastal üksi elavate pensionäride toetust, aga raha ei tulnudki. Olin kindel, et tegemist oli veaga. Kui aga asja uurima hakkasin, selgus, et kuna olen märtsist alates hoolduskodus, siis mulle seda toetust väidetavalt enam ei maksta. Tuleb välja, et alates 2025. aastast on reeglid muutunud: ööpäevaringsel hooldusel viibijatele seda toetust enam ei maksta.“
Meie lugeja lugu on vaid üks näide sellest, kuidas asjaolu, mis esmapilgul tundub tähtsusetu, võib otsustada väljamakse saatuse. Seetõttu otsustas „MK-Estonia“ enne järjekordset oktoobrikuu ülekannet reeglite ja eranditega selgust luua.
Mis on muutunud?
„Alates 1. jaanuarist 2025 ei maksta toetust enam inimestele, kellele osutatakse ööpäevaringset üldhooldusteenust väljaspool kodu, ööpäevaringset eritellimusel hooldusteenust või kogukonnas elamise teenust. Enne seda said toetust ka hoolekandeasutuste elanikud,“ selgitab Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa. „Olukord muutus pärast 2023. aasta juulis jõustunud hooldusreformi.“
juulis.“
Tuletame meelde, et pärast reformi hakkasid kohalikud omavalitsused tasuma hoolduskulude eest ööpäevaringse üldhooldusteenuse raames nende kehtestatud limiidi piires.
„Ja hoolekandeasutuste elanikele tekkis eraldi toetus hoolduse eest tasumiseks. Seetõttu ei pea riik enam põhjendatuks maksta neile lisaks ka üksi elava pensionäri toetust. Hoolekandeasutuses elav inimene ei ela tegelikult üksi ning tema kulud erinevad üksi oma kodus elava pensionäri omadest,“ selgitab Sumil-Laanemaa.
Samas tunnistatakse ministeeriumist: see ei tähenda kaugeltki seda, et kõik hoolekandeasutuses elava pensionäri kulud tasuks nüüd riik või kohalik omavalitsus. Inimene maksab endiselt elamise ja toitlustamise eest, lisaks võivad tal olla kulud ravimitele, hügieenitarvetele, riietele ja sideteenustele.
Kellele antakse 200 eurot?
Aastal 2026 on toetuse suurus endiselt 200 eurot. Seda makstakse üks kord aastas koos oktoobrikuu pensioniga. Kuskile pole vaja avaldust esitada: Sotsiaalkindlustusamet kontrollib vajalikke andmeid riiklikest registritest ja määrab väljamakse automaatselt.
Selleks tuleb aga täita mitu tingimust korraga. Inimene peab olema saavutanud pensioniea, elama rahvastikuregistri järgi üksi ning tema kätte saadav igakuine netopension peab olema väiksem kui 992 eurot.
Pealegi tuleb neile nõuetele vastata katkematult kogu kontrollperioodi jooksul – 1. aprillist 30. septembrini. Just see viimane tingimus – ajavahemiku kohta 1. aprillist 30. septembrini – tuleb mõnikord ootamatult.
Näiteks kui inimene jõudis pensioniealiseks alles suvel, ei ole sama aasta oktoobris talle toetus veel ette nähtud: 1. aprilli seisuga ei vastanud ta kõigile vajalikele nõuetele.
Sisse kirjutatud – tähendab, et elab?
Veel rohkem küsimusi tekitab mõiste „elab üksi“. Riik ei määra seda selle järgi, kes tegelikult korteris viibib, vaid eelkõige rahvastikuregistri andmete alusel.
Seetõttu võib täiskasvanud poeg, kes on aastaid elanud ja töötanud välismaal, kuid on endiselt ema juurde registreeritud, saada põhjuseks, miks ema ei saa 200 eurot.
„Kui pensionäri aadressile on registreeritud näiteks täiskasvanud laps, endine abikaasa või muu sugulane, kes tegelikult seal juba ammu ei ela, ei piisa toetuse saamiseks lihtsalt meile teatamisest, et pensionär elab üksi. Elukohaandmed tuleb rahvastikuregistris korda teha,“ selgitab Sotsiaalministeeriumi esindaja Ksenia Repson-Deforges.
Ta lisab: „See on tingitud asjaolust, et tingimused peavad olema täidetud mitte ainult 30. septembri seisuga, vaid katkematult kogu kontrollperioodi vältel – 1. aprillist 30. septembrini. Seetõttu, kui rahvastikuregistri andmeid parandatakse alles pärast 30. septembrit, ei saa 2026. aasta toetust sel alusel enam kätte. Muude tingimuste täitmisel tekib õigus järgmisel aastal.“
Siin on aga oluline erand. Sotsiaalministeerium täpsustab: kui registri ebaõiged andmed ei tekkinud pensionäri süül, ei tähenda see veel raha lõplikku kaotamist.
„Kui on võimalik kinnitada, et sissekanne registris oli ekslik, sissekanne parandati ja inimene vastas vastaval perioodil kõigile toetuse saamise tingimustele, vaadatakse tema juhtum eraldi läbi ja talle makstakse välja ka saamata jäänud toetus,“ ütleb Merle Sumil-Laanemaa.
Juhtub ka erandeid
Isegi teise aadressile registreeritud inimese olemasolu ei võta pensionärilt alati automaatselt õigust toetusele. Näiteks võib õigus sellele säilida juhul, kui teine sellele aadressile registreeritud inimene viibib tegelikult ööpäevasel hooldusel hoolekandeasutuses.
Erand on ette nähtud ka samale aadressile registreeritud eestkostjale ja hooldatavale. Samuti pensionärile, kes elab koos oma ülalpeetava lapsega.
Viimane ei tähenda muide seda, et toetus oleks automaatselt ette nähtud vanaemale või vanaisale, kellega koos on registreeritud lapselaps. Sotsiaalkindlustusamet täpsustab eraldi: jutt käib pensionäri enda alaealisest lapsest või tema kuni 21-aastasest lapsest, kes õpib edasi.
Töötamine on lubatud
Töö ja isegi kõrge palk ise ei võta üksi elavalt pensionärilt õigust 200 eurole.
„Toetuse määramisel inimese palka ei arvestata. Seega võib pensionär samal ajal töötada ja palka saada. Arvesse võetakse aga nii Eestis kui ka välismaal saadavat pensioni,“ selgitab Ksenia Repson-Deforges.
Tekib huvitav olukord. Kaks pensionäri, kes elavad koos ja saavad näiteks kumbki 600-eurost pensioni, seda toetust ei saa. Üksi elav 900-eurose pensioniga pensionär võib aga samal ajal töötada, teenida lisatulu ja säilitada õiguse 200 eurole.
Sotsiaalministeeriumist selgitatakse: see toetus ei põhine vajaduse hindamisel.
„Kuigi kõigi sissetulekute ja kulude hindamine annaks inimese olukorrast täpsema pildi, peaks inimene sel juhul esitama toetuse saamiseks avalduse ning koormus ja kulud suureneksid nii inimestel endil kui ka riigil. Praeguse süsteemi eelis seisneb selles, et toetus jõuab inimeseni lihtsalt ja automaatselt ning kõigile kehtivad samad reeglid,“ märgib Merle Sumil-Laanemaa.
Mis siis, kui pension on välismaine?
„2026. aastal peab igakuine kätte saadav ehk netopension olema alla 992 euro. Kui inimene saab pensioni nii Eestis kui ka välismaal, summad liidetakse ja need peavad kokku olema väiksemad kui 992 eurot,“ märgib Repson-Deforges.
Ameti esindaja sõnul saab amet teavet välismaise pensioni kohta kas vastava riigi pädevalt asutuselt või esitab selle inimene ise. Sotsiaalkindlustusamet märgib oma veebisaidil täiendavalt, et välismaise pensioni saajatel tuleks teatada selle suurus 1. aprilli seisuga ja esitada tõendav dokument – näiteks pangakonto väljavõte. Väljamakse õigeaegseks määramiseks palub amet seda teha hiljemalt 31. augustiks.
Dokumendid võib esitada ka hiljem, kuid siis võib ka toetus hilineda.
Miks vaid 200 eurot?
Toetuse summa on muutunud palju harvemini kui toetuse saamise õiguse andev pensioni piirmäär. Viimati tõsteti väljamakset 2022. aastal – 115 eurolt 200 euroni. Sellest ajast peale on see jäänud endiseks ega indekseeru automaatselt hinnatõusuga.
Pensioni piirmäär on üles ehitatud teisiti. Seda vaadatakse üle igal aastal ja see moodustab 1,2 eelmise aasta II kvartali keskmisest vanaduspensionist. Aastal 2026 on see 992 eurot.
Merle Sumil-Laanemaa sõnul on sellist mehhanismi vaja selleks, et pensionärid ei kaotaks õigust toetusele ainult pensionide iga-aastase tõusu tõttu. 200-eurose toetuse automaatset suurendamist aga veel ei ole.
„Toetuse suuruse suurendamiseks või selle automaatseks tõstmiseks on vaja poliitilist otsust ja riig eelarvest täiendavat rahastust. Seda küsimust tuleks vaadelda koos teiste eakate materiaalset toimetulekut mõjutavate meetmetega, nagu pensionide iga-aastane tõus, maksuvaba tulu ja toimetulekutoetus,“ ütleb Sotsiaalministeeriumi esindaja.
Peaaegu kaks kolmandikku – vaesuspiiri taga
Sotsiaalministeeriumi esitatud andmed näitavad tohutut erinevust üksi või kellegagi koos elavate eakate vahel.
Aastal 2024 oli suhtelises vaesuses 62,3% 65-aastastest ja vanematest üksi elavatest inimestest. Kaheliikmeliste leibkondade seas, kus vähemalt üks oli 65-aastane või vanem, oli näitaja vaid 11%. See tähendab, et erinevus on ligi kuuekordne.
Samal ajal on üksi elavate eakate olukord viimastel aastatel paranenud: aastal 2022 oli suhtelise vaesuse näitaja 79,1%, aastal 2023 – 71% ja aastal 2024 – 62,3%.
„Vaesuseriski mõjutavad paljud tegurid: pensioni suurused ja indekseerimine, hinnatõus, maksud, töö, muud sissetulekud, leibkonna koosseis, eluasemekulud ning toetuste ja teenuste kättesaadavus. Seetõttu ei saa Sotsiaalministeerium praegu täpselt kindlaks teha, milline osa vaesuseriski muutumisest on tingitud konkreetselt üksi elava pensionäri 200-eurosest toetusest,“ ütleb Sumil-Laanemaa. Ministeeriumi andmetel saavad seda toetust praegu 28,5% kõigist vanaduspensionäridest.
Kui raha ei tulnud
Mida teha inimesel, kes lootis terve aasta täiendavale 200 eurole, kuid ei leia seda oktoobris oma kontolt?
Ksenia Repson-Deforgesi sõnul on üks sagedasemaid põhjuseid seesama rahvastikuregister: pensionäri aadressile on keegi veel registreeritud. Teine võimalik variant on, et Eesti ja välismaiste pensionide kogusumma ületas kehtestatud piiri. Probleem võib tekkida ka siis, kui registriandmeid muudeti liiga hilja.
„Kui inimene leiab, et vastab kõigile tingimustele, aga oktoobris toetust ei laekunud, peaks ta pöörduma ameti poole, et selgitada välja, milline tingimus jäi ameti käsutuses olevate andmete kohaselt täitmata. Seda saab teha ameti iseteeninduse kaudu, infotelefonil 612 1360 või klienditeeninduse büroodes,“ soovitab Ksenia Repson-Deforges.
KOMMENTAAR
Lauri Leppik,
Tallinna Ülikooli sotsiaal- ja demograafiapoliitika professor
Aastal 2024 oli suhtelise vaesuse piir Eestis umbes 857 eurot kuus. 2025. ja 2026. aasta andmeid veel ei ole, kuid prognoosi kohaselt võib see 2026. aastal olla umbes 990 eurot. Seega on toetuse saamise piir – 992 eurot – umbes prognoositava suhtelise vaesuse piiri tasemel.
Fikseeritud piir tekitab siiski vältimatult piiripealseid olukordi: 991-eurose pensioniga inimene saab toetust, aga 993-eurosega enam mitte. Samal ajal pensionäri tegelikke kulutusi ei arvestata. Seetõttu võib inimene, kelle pension ületab kehtestatud piiri vaid pisut, jääda väljamakseta isegi siis, kui kõrged eluaseme- või ravimikulud tema materiaalset toimetulekut tõsiselt raskendavad.
Üldiselt on praegused kriteeriumid lihtsad, kuid need ei võimalda täpselt kindlaks teha inimese tegelikku abivajadust. Sellise süsteemi puhul on vältimatud juhud, kus toetuse saavad need, kes ei tunne selles teravat vajadust, ning abivajavamad jäävad toetuseta.
Samal ajal ei ole siiani tehtud põhjalikku auditit, mis näitaks toetuse „liigse“ ja „puuduliku“ ulatuse ulatust: kui paljud väikese abivajadusega inimesed saavad väljamakse ja kui paljud tõeliselt abivajavad jäävad sellest ilma.
MEENUTUSLÕIK
Kontrollige ennast: kas teile on 200 eurot ette nähtud?
Aastal 2026 üksi elava pensionäri toetuse saamiseks tuleb mitmele tingimusele vastata korraga:
-
olete saavutanud pensioniea;
-
elate rahvastikuregistri järgi üksi;
-
teie kätte saadav pension on alla 992 euro kuus;
-
kõik need tingimused olid täidetud katkematult 1. aprillist 30. septembrini;
-
kui saate pensioni nii Eestis kui ka välismaal, on nende kogusumma alla 992 euro.
Samal ajal võib töötada. Palka ja muud teenistust toetuse määramisel ei arvestata. Seetõttu võib töötav pensionär samuti saada 200 eurot, kui ta vastab ülejäänud tingimustele.
Avaldust esitada pole vaja. Sotsiaalkindlustusamet määrab toetuse automaatselt riigi käes olevate andmete alusel. Väljamakse laekub koos oktoobrikuu pensioniga.
Kontrollige registreeringut. Kui teie aadressile on endiselt sisse kirjutatud täiskasvanud laps, endine abikaasa või muu inimene, kes seal ammu ei elagi, võib see olla põhjuseks toetuse keeldumisel.
Esineb erandeid. Teise aadressile registreeritud inimese olemasolu ei võta pensionärilt alati õigust toetusele. Näiteks võidakse toetus välja maksta juhul, kui teine registreeritu viibib tegelikult ööpäevasel hooldusel hoolekandeasutuses. Erand kehtib ka juhul, kui samale aadressile on registreeritud eestkostja ja tema hooldatav.
Toetust võib saada ka pensionär, kes elab koos oma ülalpeetava lapsega. Sealjuures on jutt just pensionäri enda alaealisest lapsest või tema kuni 21-aastasest lapsest, kes õpib edasi. Seetõttu ei kuulu näiteks koos pensionäriga registreeritud lapselaps selle erandi alla automaatselt.
