BNS teatab, et Eesti Rahvusraamatukogus toimub neljapäeval ja reedel esimest korda Eestis rahvusvaheline psühhedeelse teraapia teaduskonverents, kus arutatakse, missugune võiks olla psühhedeelikumidega toetatud teraapia tulevik Eestis.
Kahe päeva arstide esitlevad meditsiini, tervise ja tervise tervise valdkonna eksperdid nii Eestist kui välismaalt teaduspõhiseid arenguid, kliinilisi tõendeid ja välisriikide kogemust psühhedeelsete ravimite vastutustundlikust kasutamisest tervishoius.
Konverentsiuuringu psühhiaatrilised häired ja rakendatavad raskused, postaatilise stressihäire, ravi- ja tervisehäirete ravi ning mitmete teiste tervisehäirete ravi. Samuti räägitakse Saksamaa näitel kaastundliku kasutamise programmist, mis jääb kindlaks määratud haigetele patsientidele varajast ligipääsu ravimitele, millel on veel müügiluba ei ole. Šveitsis saavad arstid taotleda eriluba psühhedeelikumide kasutamist mitmete vaimse tervisehäirete korral. Ühe näitena võib neid kasutada raskelt haigete vähipatsientide puhul, et leevendada haigust negatiivselt ja depressiooni ning surmahirmu ja lootuse tunnet.
Eestis on levinumad terviseprobleemid, tekkinud probleemid, aga ka alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiretest. Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta “Eesti rahvastiku terviseuuringu” lõpparuande kohaselt oli perioodil 2016–2021 ligi veerandil ehk 24.1 protsendil täiskasvanud Eesti elanikest psüühikahäire diagnoos. Euroopa Komisjoni ja OECD arvutuste põhjal tähendab see Eesti riigi jaoks umbes 1,16 miljardit eurot kulu, mis moodustab 2,8 protsenti SKP-st.
Hinnanguliselt ei saa minimaalselt 30 praegu depressiooni diagnoosiga inimestest kasutusel olevatest ravimitest vajalikku abi (World Psychiatry, 2023).
„Vaimse tervisekriisi lahendamiseks peame lisaks ennetusele ja teenuste kättesaadavusele investeerima ka uute ravimeetodite uurimise ja arendamisse. Vaimne tervis peab olema riiklik prioriteet. Psühhedeelikumidega toetatud teraapiad on üks paljutõotav uuenduslik ravivõimalus, milleks peaksime Eestis juba praegu valmisolekut looma,“ ütles psühhiaater ja Sihtasutuse TAIP nõukogu liige.
Veede arvates näitab kasvav hulk hilise faasi kliinilisi uuringuid ja suurte ravimifirmade huvi valdkonna vastu, et psühhedeelne teraapia on liikumas uuringutest rakendamise suunas. Praegu on psühhedeelikumidega toetatud teraapia saadaval näiteks Saksamaal, Šveitsis, Kanadas, Norras, mõnedes USA osariikides ja Austraalias.
„Psühhedeelikumide ravipotentsiaali seisneb nende võimes tõsta aju neuroplastilisust. See aitab teraapia toel muuta psüühikahäiretega seotud raskeid mõtteid, tunde- ja käitumismustreid ning luua uusi seoseid, mis tõstab elukvaliteeti tõsta,” selgitas Veede.
„Psühhedeelikumidega toetatud teraapia ei universaalne ravimeetod kõikide tervise probleemide korral. See võiks pakkuda meile täiendava ravivõimaluse, ei ole kindlasti mõeldud asendama ravivõimalusi. sobiv,” lisas Veede.
Sihtasutus TAIP korraldatav konverents toob kokku ligi 20 eksperti, kelle hulgas on palju maailmas tunnustatud nimesid, näiteks professor David Nutt Suurbritanniast, professor Robert Schoevers Hollandist, doktor Helena Aicher Šveitsist ja doktor David Erritzoe Suurbritannia, kes kuulus 2025. aastal maailma 0.1 protsendi mõjukaimate teadlaste hulka. Anne Kleinberg ja Viljar Veede, aga ka patsientide esindajad ning TAIP stipendiumi toel välismaal väljaõppes viibivad vaimse tervise spetsialistid.
Sihtasutus TAIP (Teraapia Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega) on 2024. eest Eesti tervishoiusüsteemis. TAIPi koostööpartnerid on Euroopa psühhedeelsete ravimeetodite teadus- ja huvikaitseorganisatsioon PAREA ja advokaadibüroo LINDEBERG. Konverentsi partner on Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit (EPILL).
