Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson sõnas intervjuus Ukraina telekanalile FREEДОМ, et Venemaa suurendab survet NATO riikidele, kuid lähima poole aasta jooksul ei ole agressorriik valmis alustama otsest konventsionaalset konflikti alliansiga, teatab BNS.
Mihkelsoni sõnul üritab Venemaa saavutada strateegilist eesmärki — muuta Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja hävitada NATO-l põhinev kollektiivkaitsesüsteem. Selleks on Venemaa lääneriikide vastu juba aastaid pidanud mitmemõõtmelist sõda, mis hõlmab nii teabeoperatsioone kui ka terroriakte ja diversioone.
„Hoolimata viimase aja sõnalistest ähvardustest, näiteks Kaliningradi teemal, ei ole Venemaa vähemalt lähima poole aasta jooksul valmis avama teist rinnet ja astuma otsesesse konventsionaalsesse kokkupõrkesse NATO riikidega,” kirjutas Mihkelson suhtlusvõrgustikes.
Samal ajal märkis ta, et kuna Venemaa jätkab täieulatuslikku sõda Ukrainas ega reageeri sisuliselt diplomaatilistele algatustele, peavad lääneriigid olema valmis erinevateks stsenaariumideks. Mihkelsoni sõnul on ohvreid tuua võivate diversioonide ja terroriaktide ärahoidmiseks lisaks eriteenistuste koostööle vaja vastu võtta ka poliitilisi otsuseid.
„Ukrainale tuleb anda veelgi ulatuslikumat sõjalist abi ning Venemaa majandusele tuleb avaldada survet sanktsioonide karmistamise kaudu, mis võtab temalt võimaluse agressioonisõda jätkata. Teine küsimus on muidugi see, kas lääneriigid on selleks valmis,” ütles Mihkelson.
Intervjuus arutati ka Lätis toimunud parlamendivalimiste tulemusi. Mihkelsoni hinnangul saavutasid Eesti lõunanaabrite valimistel edu Euroopa-meelsed ja Ukrainat toetavad jõud ning see tulemus tugevdab piirkonna poliitilist stabiilsust.
