Lugesin hiljuti „MK-Estoniast“ artiklit „Prügisõjad“ sellest, kuidas võõrad inimesed viskavad oma jäätmeid korteriühistute konteineritesse. Meil on sama probleem: aeg-ajalt ilmuvad prügimaja juurde võõrad kotid ja suurprügi, kirjutab Aleksandr Tallinnast.
Tekib küsimus: kas KÜ võib paigaldada konteinerite juurde kaamera, et rikkujad kätte saada? Ja mida täpselt tohib filmida ning mida hiljem salvestisega teha tohib? Näiteks, kas fotot tohib näidata naabritele või postitada maja suletud gruppi, et inimene tuvastada?
Toimetuselt:
„Kaameraid prügikonteinerite või prügimajade juurde paigaldavad korteriühistud üsna sageli,“ ütleb Andmekaitse Inspektsiooni esindaja Maire Iro. „Nende kasutamise eesmärgiks võib sellisel juhul olla vara kaitse ja õigusrikkumiste avastamine ning õiguslikuks aluseks isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud õigustatud huvi.“
Iro sõnul tuleb korteriühistu esindajatel enne kaamerate kasutamise alustamist koostada dokument, mis määrab kindlaks salvestatud isikuandmete töötlemise korra. Selles tuleb märkida, kuidas ja mis eesmärgil kaameraid kasutatakse, kui kaua salvestisi säilitatakse ja kellel on neile juurdepääs.
„On täiesti piisav, kui salvestistele on juurdepääs mitte rohkem kui kahel KÜ juhatuse liikmel. Selle saab samuti otsustada üldkoosolekul ja fikseerida kaamerate kasutamise tingimustes,“ rõhutab Iro.
„Lõpuks, kui hiljem selgub, et kaamera paigaldati või seda kasutati isikuandmete kaitse nõudeid rikkudes, kannab KÜ ikkagi vastutust nende nõuete täitmise eest. Küsimuse sellest, kas konkreetset salvestist saab tõendina kasutada, otsustab vastav järelevalveasutus,“ lisab Iro. „Näiteks kui õigusrikkumise salvestis edastatakse politseile, hindab just politsei selle kõlblikkust tõendina.“
