Eesti suurimate meediaettevõtete juhid pöördusid võimude poole üleskutsega vaadata üle suvel vastu võetud keeleseaduse muudatused ning lubada taas võõrkeelne dubleerimine ja kaadritagune tõlge, sealhulgas vene keelde, vahendab BNS viitega Interfaxile ja ERR-ile.
Meediaettevõtete esindajate sõnul ei aita võõrkeelse dubleerimise ja kaadritaguse tõlke keeld kaasa eesti keele kaitsele, kuid tekitab majanduslikke riske ning võib negatiivselt mõjutada teabejulgeolekut, kirjutab ERR.
Näitena tuuakse venekeelne telekanal ETV+. ERR-i andmetel tõi kaadritagusest tõlkest ja dubleerimisest loobumine kaasa mõnede välismaiste sarjade vaatajaskonna vähenemise rohkem kui 50% võrra.
Pöördumise autorid pelgavad, et osa venekeelsest vaatajaskonnast võib selle tulemusel loobuda legaalsetest Eesti meediaplatvormidest teiste allikate kasuks, sealhulgas piraatsisu ja Venemaa meediaressursside kasuks.
Nende hinnangul võivad uued nõuded tuua kaasa ka reklaami- ja tellimustulude vähenemise, töökohtade ning maksutulude kärpimise ja üksikutel juhtudel kanalite sulgemise või nende tegevuse üleviimise teistesse riikidesse.
„Legaalsete ja atraktiivsete alternatiivide säilitamine on oluline Venemaa telekanalite mõju edasiseks vähendamiseks,“ märgivad pöördumise autorid.
Meediaettevõtete esindajad pakuvad välja töötada ühiselt keeleseaduse vastava artikli uus sõnastus, mis võimaldaks meediateenustel taas kasutada võõrkeelset dubleerimist ja kaadritagust tõlget.
Suvel vastu võetud keeleseaduse muudatuste kohaselt on kinodel, telekanalitel ja teistel meediasisu pakkujatel keelatud tõlkida sisu ühest võõrkeelest teise dubleerimise või kaadritaguse helindamise abil.
