Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Riigikogule edastatava 2027. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt tõusevad õpetajate palgad 3,9%, ning lisanduvate õppekohtade loomiseks kõrghariduses eraldatakse aastatel 2027–2030 igal aastal 13,3 miljonit eurot, teatab BNS.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul õnnestus hoolimata riigieelarve keerulisest olukorrast leida võimalus õpetajate palkade tõstmiseks.
„Õpetajate alammäär tõuseb uuel aastal 2030 euroni. Lisaks suurendame palga diferentseerimisfondi osa 23%-ni, mis võimaldab tasustada õpetajate tööd vastavalt karjäärimudeli astmele, vastutusstasemele ja tööülesannetele. Arvutuslik keskmine õpetaja palk tõuseb 2497 euroni. Kokku on 2027. aasta riigieelarves õpetajate tööjõukuludeks ette nähtud 678,3 miljonit eurot,“ ütles Kallas.
Kõrghariduse rahastamiseks ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides suunatakse 2027. aastal kokku 330,6 miljonit eurot. Aastatel 2027–2030 eraldatakse lisanduvate õppekohtade loomiseks igal aastal veel 13,3 miljonit eurot. See on vajalik seoses arvukamate põlvkondade jõudmisega üliõpilasikka, samuti vastuvõtu suurendamiseks Eesti tööturul kõige nõutavamatele erialadele.
Kõrgharidus on üks väheseid valdkondi, mille rahastamist on riik viimastel aastatel keerulisele eelarvesituatsioonile vaatamata järjekindlalt suurendanud. Ajavahemikus 2022–2027 suureneb kõrghariduse rahastamine kokku 125,6 miljoni euro võrra.
„Praegu jõuavad üliõpilasikka arvukad põlvkonnad. Lisarahastus võimaldab kõrgkoolidel luua rohkem õppekohti ja suurendada vastuvõttu eelkõige Eesti jaoks olulistes valdkondades. Nii saame üheaegselt tagada noortele juurdepääsu kõrgharidusele ja Eesti majanduse arenguks vajalike spetsialistide ettevalmistuse,“ ütles Kallas.
Aastatel 2027–2030 on kõrghariduse esimesel astmel vaja luua üle 11 000 täiendava õppekoha võrreldes 2024. aastaga. Magistriõppes on vaja luua veel umbes 3500 kohta.
Jätkub kutsehariduse reform. Selle üks peamisi eesmärke on muuta kutsekeskharidus gümnaasiharidusele konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks alternatiiviks õpingute jätkamisel.
Järgmisel aastal jätkub ka eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimine. Ida-Virumaa haridustöötajatele makstakse kõrgemat palka, ülikoolides suurendatakse õpetajakoolituse õppekohtade arvu ning nendel õppekavadel õppivatele üliõpilastele makstakse stipendiumi.
Koolidele ja lasteaedadele antakse lisatuge eesti keele õpetamiseks ja eestikeelsete õppematerjalide hankimiseks. Haridusasutustele osutatakse abi ka nõustamise ning asendus- ja abiõpetajate programmide kaudu. Jätkub metoodiliste materjalide väljatöötamine.
Lisaks hakkab tööle reformi seiretsüsteem, mis võimaldab hinnata nii eestikeelsele õppele ülemineku kulgu kui ka tulemusi õppe kvaliteedi valdkonnas.
Kuni 2030. aastani planeerib riik investeerida eestikeelsele õppele üleminekusse peaaegu 500 miljonit eurot, sellest 70,4 miljonit eurot 2027. aastal.
