Teisipäeval võttis üle-eestilisest hoiatusstreigist osa umbes 15 000 haridustöötajat enam kui 400 õppeasutusest, teatab BNS viitega Eesti Haridustöötajate Liitu (EHL) laekunud andmetele.
Lõplik osalejate arv on veel täpsustamisel, kuna EHL ei ole veel saanud andmeid kõigilt haridusasutustelt.
«Ent juba olemasoleva info põhjal võib kindlalt öelda, et tänane hoiatusstreik näitas, kui palju haridustöötajaid on valmis tegutsema üheskoos selle nimel, et õpetajate palk jõuaks lõpuks konkurentsivõimelisele tasemele,» sõnas EHL-i esimees Reemo Voltri.
Voltri sõnul on suur aktiivsus paljuski seotud viimastel aastatel õpetajate seas kasvanud rahulolematusega.
«Peamised põhjused on suur töökoormus ja vastutus, mis ei vasta palgatasemele. EHL-i viimane uuring näitas, et 69% Eesti õpetajatest on viimase aasta jooksul isegi mõelnud ametist lahkumisele. Peamised põhjused on just kõrge koormus ja madal palk,» märkis ta.
Järgmine läbirääkimiste voor õpetajate palga alammäära üle toimub kolmapäeval kell 15.00 Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna hoones aadressil Tõnismägi 11.
EHL taotleb, et 2027. aastal tõuseks õpetajate miinimumpalk Eesti prognoositava keskmise palga tasemele — 2312 euroni. Praegu on alammäär 1970 eurot.
«Üritan säilitada optimismi, kuigi viimastel nädalatel oleme näinud, kuidas valitsus taandub järk-järgult lubadusest viia õpetajate palk 120 protsendini riigi keskmisest,» ütles Voltri.
Teisipäevane hoiatusstreik kestis ühe tunni: koolieelsetes lasteasutustes kella 8.00–9.00, üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes kella 9.00–10.00.
EHL jätkab streigijuhtidelt andmete kogumist tegeliku osalejate arvu kohta ning avaldab lõplikud tulemused pärast nende üldistamist.
