Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsus sügisistungjärgu avaistungil riigikogu liikmeid seadma Eesti huvid erakondlikest huvidest kõrgemale ning ütles, et avalikus ruumis võiks olla vähem mõõdutundetut populismi ja vastandumist ning rohkem sisulist arutelu, teatab BNS.
Hussar ütles sügisistungjärgu avaistungil peetud kõnes, et riigikogu saal on koht, kus vaieldakse Eesti inimeste ja Eesti riigi tuleviku üle. “Siin võib olla teravalt eri meelt. See on demokraatia loomulik osa. Kuid meie erimeelsusi ei tohi ära kasutada need, kelle eesmärk on Eesti demokraatiat nõrgestada. Sellepärast peame olema tähelepanelikud ka omaenda sõnakasutuse suhtes,” ütles ta.
Hussari sõnul võiks Eesti poliitikas ja avalikus arutelus olla vähem mõõdutundetut populismi. “Erinevad poliitilised jõud peavadki pakkuma erinevaid lahendusi. Kuid kui keerulistele küsimustele pakutakse teadlikult lihtsustatud vastuseid, kui põhiseaduslikud põhimõtted taandatakse tühjadeks loosungiteks või kui ühiskonna vastandumisest saab poliitilise edu vahend, siis kahjustame lõpuks kogu demokraatliku süsteemi usaldusväärsust,” märkis ta.
Tema sõnul ei tähenda demokraatia ainult seda, et otsused peavad vastama rahva tahtele. “See tähendab ka vähemuste õiguste kaitset, võimude tasakaalu, põhiseaduse austamist ning valmisolekut kuulata ka neid, kes meiega ei nõustu. Seepärast on oluline, et meie avalikus ruumis oleks vähem vastandumist ja rohkem sisulist arutelu. Vähem loosungeid ja rohkem vastutust nende otsuste eest, mida me siin riigikogus, teeme,” ütles ta.
Hussar meenutas, et kevadistungjärgul võttis parlament vastu sada õigusakti ning väga palju otsuseid tehti üle koalitsiooni ja opositsiooni piiride. “See näitab, et vaatamata meie poliitilistele erimeelsustele on võimalik leida küsimusi, milles seame erakondlikest huvidest kõrgemale Eesti huvid. See on oluline märk. Märk sellest, et parlamendikoostöö on võimalik ja et riigikogu liikmed mõistavad oma vastutust. Seda koostööd vajame ka eeloleval istungjärgul,” ütles ta.
Ta tõi esile, et põhiseadusest tulenevalt seisab riigikogul teiste seas ees kaks olulist ülesannet: valida Eestile uus õiguskantsler ning võtta vastu järgmise aasta riigieelarve. Samuti lasub riigikogu komisjonidel tema sõnul vastutus hoida tähelepanu küsimustel, kus Eesti avalikkus vajab selgust ja vastuseid. “Ka ebamugavad küsimused tuleb läbi arutada. Parlamentaarne kontroll peab olema sisuline, faktipõhine ja järjekindel,” lausus ta.
Hussar rõhutas vastutust ka Eesti julgeoleku ees, nimetades üheks ülesandeks aidata Ukrainal vastu pidada ja oma riiki kaitsta. “Ukraina võit ei ole ainult Ukraina huvi – see on Euroopa julgeoleku ja meie endi julgeoleku küsimus. Eesti peab jätkama Ukraina toetamist seni, kuni Venemaa mõistab, et sõjalise jõuga ei ole võimalik oma eesmärke saavutada, ja on valmis päriselt läbirääkimiste laua taha tulema. Meie eesmärk peab olema õiglane ja kestev rahu, mitte paus enne järgmist agressiooni,” ütles ta.
Hussari sõnul tuleb olla valmis ka selleks, et Venemaa ei piirdu sõjalise jõuga. “Hübriidohud, info- ja mõjuoperatsioonid ning ühiskonna lõhestamise katsed on osa tänasest julgeolekukeskkonnast. Nende eesmärk on külvata hirmu ja vastandumist, nõrgestada usaldust demokraatlike institutsioonide vastu ning mõjutada meie otsuseid. Me ei tohi seda alahinnata,” toonitas ta.
Riigikogu esimees lisas, et eriti oluline on seista sellele vastu Eesti demokraatia keskmes – riigikogus. “Meie sõnad ja otsused ei jää ainult selle maja seinte vahele. Neid kuulevad ja kasutavad ka need, kes soovivad Eesti ühiskonda nõrgestada. Seetõttu vajame oma poliitilises kõnepruugis rohkem vastutust. Me ei pea olema ühel meelel. Aga me peame olema ühel meelel selles, et Eesti demokraatiat, põhiseaduslikku korda ja oma riigi julgeolekut tuleb hoida,” ütles Hussar.
