Pikkade ravijärjekordade tõttu on peaaegu pool Eesti elanikest kasutanud erameditsiini teenuseid või edasi lükanud vajaliku arstiabi saamist; nagu selgub If Kindlustuse tellitud uuringust, otsivad inimesed riikliku tervishoiusüsteemi ülekoormuse korral üha enam tuge erameditsiinilt ja tööandjate pakutavalt tervisekindlustuselt, kirjutab BNS viitega If Kindlustuse tellitud uuringutele.
Küsitluse tulemuste kohaselt kasutas viimase aasta jooksul 45 protsenti Eesti elanikest erameditsiini teenuseid, kuna ei pääsenud riiklikus süsteemis piisavalt kiiresti arsti vastuvõtule. Samal ajal lükkas 41 protsenti inimestest pika ooteaja tõttu arstivisiidi täielikult edasi, jäädes ilma vajaliku abita.
If Kindlustuse isikukindlustuse riskijuhi Evelin Strikholmi sõnul ei tunnistat see tulemus niivõrd rahulolematusest riikliku tervishoiusüsteemiga, kuivõrd vajadusest probleemi kiire lahenduse järele.
„Inimese jaoks on kõige tähtsam saada vajalikku arstiabi õigel ajal. Kui riiklikus süsteemis on järjekorrad pikad, annab erameditsiin võimaluse tervisemure kiiremini lahendada,“ selgitas Strikholm.
Ta lisas, et praktikas toimivad era- ja riiklik meditsiin hästi kõrvuti ning kiirem ligipääs teenustele aitab ära hoida tõsisemaid terviseprobleeme ja vähendada koormust riiklikule süsteemile.
Uuring näitab, et tervishoiule ligipääsu parandamisel ootavad inimesed suuremat panust ka tööandjatelt. 56 protsenti Eesti elanikest leiab, et tööandja finantseeritav tervisekindlustus võiks mängida kaalukamat rolli.
„Tööandja tervisekindlustus annab inimesele lisavõimaluse saada vajalikku abi kiiremini. See ei asenda riiklikku tervishoidu, vaid täiendab seda – ja just selline sünergiline efekt on oluline,“ lisas Strikholm.
Tööandja tervisekindlustus ei ole enam üksikute ettevõtete privileeg. Selle kasutamine on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud: kui 2022. aastal oli ravikulude kindlustusega kaetud veidi üle 48 000 inimese, siis 2025. aastaks kasvas see arv rohkem kui 65 000 inimeseni. Samuti on suurenenud sellist lahendust pakkuvate tööandjate arv – nad esindavad nii teenindusfääri kui ka tööstus- ja kontorisektorit.
Tööandja jaoks tähendab see võimalust anda konkreetne ja mõõdetav panus töötajate tervisesse. Kiirem ligipääs ravile aitab ära hoida terviseprobleemide süvenemist ja vähendab pikaajalise töölt puudumise riski. See toetab töövõimet ning igapäevast tegevust ja on teadliku ettevõtte tervisekultuuri oluline osa.
„Kui inimene saab oma tervisemurega tegeleda õigel ajal, siis väike probleem ei kasva suureks. Tööandja tervisekindlustus aitab sellist võimalust luua – ja sellest võidavad nii töötaja, tööandja kui ka tervishoiusüsteem tervikuna,“ ütles Strikholm.
