Kolmapäeval esitas Euroopa Komisjon ettepaneku, mis aitab liikmesriikidel ja kohalikel omavalitsustel suurendada taskukohase hinnaga eluasemete kättesaadavust piirkondades, kus see probleem on kõige teravam. Sellest teatab BNS.
Hiljutise Eurobaromeetri uuringu kohaselt peab üle poole linlastest eluaseme kättesaadavust oma linnas tõsiseks probleemiks. Mõnedes linnades ja populaarsetes turismisihtkohtades kasutatakse eluasemeid üha sagedamini muul otstarbel kui peamise elukohana. See viib selleni, et taskukohase hinnaga eluase muutub kohalikele elanikele üha kättesaamatumaks.
Taskukohase eluaseme määrus annab ametiasutustele õiguskindluse EL-i õiguse raames eluaseme kättesaadavuse parandamiseks võetavate meetmete rakendamisel.
Mõned liikmesriigid on eluasemekriisi leevendamiseks juba piiranguid kehtestanud, kuid on põrkunud probleemidega seoses nende vastavusega EL-i õigusele. Uus määrus toob selgust ja ettenähtavust, vastates liikmesriikide ja omavalitsuste taotlusele suurema õiguskindluse järele.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: «Aasta tagasi lubasin tegeleda eluaseme kättesaadavuse probleemiga Euroopas. Täna astume sammu selles suunas. Pakume kohalikele võimudele ja kogukondadele rohkem selgust ning tuge, võttes arvesse kohalikku tegelikkust. Taskukohase eluaseme puudus teeb muret väga paljudele Euroopa kodanikele. Võtmeametite töötajad ja üliõpilased ei saa endale lubada elamist seal, kus nad töötavad ja õpivad. Veelgi enam, see on õigluse küsimus. Täna tegutseme kõigi eurooplaste hüvanguks.»
Ettepanek kehtestab üleeuroopalise raamistiku ühtset turgu mõjutavate eluasemevaldkonna meetmete hindamiseks. Otsuse konkreetsete meetmete vajalikkuse ja valiku kohta võtavad vastu pädevad asutused. Eluasemepoliitika kujundamine jääb riiklike, regionaalsete ja kohalike võimude pädevusse.
Uute reeglite eesmärk on aidata ametiasutustel ühtse metoodika abil määratleda piirkonnad, kus olukord on kõige pingelisem. Kui ametiasutused otsustavad piirata eluaseme kasutamist teatud otstarbel, näiteks lühiajaliseks üürimiseks või tühjalt seisvate ruumide puhul, peavad nad tõestama, et selline kasutamine süvendab eluaseme kättesaadavuse probleemi, samuti tagama, et kõik võetavad meetmed on suunatud, vajalikud ja proportsionaalsed.
Lühiajalise üürimise puhul peavad mis tahes meetmed olema suunatud eelkõige tegevusele, mis vähendab pikaajaliseks elamiseks kättesaadavat elamufondi, eriti kui sellise tegevuse ulatus, sagedus või kommertsiaalne iseloom süvendavad eluaseme kättesaadavuse probleemi.
Enne piirangute kehtestamist peavad ametiasutused samuti tõestama, et lühiajalise üürimise tegevus on avaldanud olulist negatiivset mõju eluaseme kättesaadavusele vähemalt kolme aasta jooksul ja et vähem piiravad meetmed ei oleks olnud sama tõhusad.
Lühiajaline üürimine ei ole ainus eluaseme muul kui põhiotstarbel kasutamise vorm, mis võib eluasemeprobleemi süvendada. Taskukohase eluaseme määrus kehtestab ka selgema raamistiku meetmete võtmiseks, mis puudutavad elukondliku kinnisvara omandamist või kasutamist, näiteks teise kodu omamise või eluruumide pikaajalise tühjana seismise korral.
Ettepanek kaitseb õiguskindlust ja õigustatud ootusi: kinnisvara omandamisega seotud tingimusi ei saa kohaldada tagasiulatuslikult, ette peab olema nähtud vastav üleminekuperiood ning eluaseme pikaajalise tühjana seismise korral tuleb arvestada selle kasutamata jätmise põhjendatud põhjuseid.
Eesmärk on tagada, et pingelise olukorraga piirkondades oleksid kohalikul tasandil võetavad meetmed täpsemalt suunatud, põhjendatumad ja asjakohasemad ning aitaksid kaasa eluasemepakkumise suurendamisele.
Ettepanek tagab ka suurema õigusselguse investoritele ja kinnisvaraomanikele, kes tegutsevad samal ajal mitmel kohalikul turul.
Nüüd vaatavad selle ettepaneku läbi Euroopa Parlament ja nõukogu.
