Eestit käsitlevate väljaannete arv rahvusvahelises meedias jäi augustis aasta keskmise näitaja lähedale. Kuu peateemaks tõusis riigi julgeolek Balti riikide vastaste Venemaa võimalike sammude arutelu taustal, selgub Riigikantselei ülevaatest.
Kõige aktiivsemalt kirjutas meedia sellest, et Venemaa võib “testida” NATO otsustavust. Publikatsioonides arutati Leedu hoiatust võimaliku vale lipu all toimuva operatsiooni kohta Ukraina droonide kasutamisega, USA luure hinnangut Venemaa potentsiaalse piiratud rünnaku kohta NATO riigi vastu, samuti hübriidrünnakute erinevaid stsenaariume.
Erilist tähelepanu pälvisid Eesti ja Narva kui potentsiaalne pingeallikas. Seejuures hindas enamik sisukamaid väljaandeid otsese sõjalise rünnaku tõenäosust madalaks, seostades Venemaa võimalikke samme eelkõige NATO poliitilise tahte ja ühtsuse kontrollimisega.
Täiendava fooni lõid teated Milrem Roboticsi hoone süütamisest, intsidendid mehitamata õhusõidukitega, küberohud ja võimalik Venemaa diversioonitegevus. Eesti ametnikud rõhutasid seejuures, et vahetut sõjalise rünnaku ohtu praegu ei ole, kuigi hübriidohud nõuavad pidevat valvsust.
Rahvusvahelises meedias arutati ka NATO kaitseplaane Balti riikides, Briti üksuste rolli Eestis ja USA sõjalise kohaloleku võimalikku muutumist Euroopas.
Rööbiti julgeolekuteemadega säilis ka Eesti positiivne kajastamine. Riiki esitleti kui digitaalset, turvalist ja innovaatilist riiki, tuues välja X-tee arengu, küberkaitse kõrge taseme, digitaalse infrastruktuuri, kaitsetehnoloogiad ning atraktiivsuse digispetsialistide ja ettevõtjate jaoks.
Tervikuna kujunes Eesti rahvusvaheline kuvand augustis kahe peamise süžee ristumiskohas: suurenenud tähelepanu julgeolekule NATO idatiival ning Estonia säiliv reputatsioon digitaalse, turvalise ja tehnoloogiliselt arenenud riigina.
