Erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu teatas oma kõnes volikogus, et majanduskasvu toetamiseks on vaja muuta maksupoliitikat, riigikulutuste poliitikat ja Euroopa vahendite kasutamise põhimõtteid. Sellest kirjutab BNS.
Reinsalu seadis eesmärgiks saavutada vähemalt viieprotsendiline majanduskasv ja lisas, et selleks on eelkõige vaja vältida seda pidurdavaid otsuseid. Ta kritiseeris valitsuse maksupoliitikat ning osutas arvukatele maksutõusudele, mis on juba kehtestatud või lähiaastateks planeeritud.
„Meie ülesanne on tagada majanduskasv. Eelnevalt tuleb vältida seda pidurdavaid rumalusi. See on elementaarne hügieen,“ ütles Reinsalu, tuues näiteks mootorsõidukite registreerimistasu, mootorikütuste maksu ETS 2 süsteemi raames, maamaksu, aga ka alkoholi-, tubaka-, diislikütuse-, bensiini-, elektri- ja maagaasiaktsiisi tõusu.
Viidates Tööandjate Keskliidu andmetele, teatas Reinsalu, et Eesti on Euroopas esirinnas maksutõusude kiiruse poolest. Tema hinnangul tuleb lõpetada ka kliimaseaduse eelnõu menetlemine selle praegusel kujul. Ta leiab, että Euroopa Komisjoni planeeritavad muudatused kvoodikaubanduse süsteemis võivad muuta põlevkiviõli tootmise alates 2031. aastast konkurentsivõimetuks.
„Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, mis plaanitakse kinnitada juba kevadel. See puudutab ETS-süsteemi muutmist selliselt, et alates 2031. aastast maksustatakse põlevkiviõli tootmist heitmekvootide kaudu. Eesti Energia hinnangul muudab see haru konkurentsivõimetuks. Jutt on 2500 töökohast ja umbes 2% Eesti SKP-st,“ märkis Reinsalu.
Majanduse finantseerimiseks peab Reinsalu vajalikuks kapitalituru arendamist. Ta tegi ettepaneku luua koostöös Balti riikide ja Euroopa Investeerimispangaga ühtne Balti indeksifond. Reinsalu hinnangul on 100 miljardi euro suuruse Balti kapitalituru loomine täiesti realistlik eesmärk. Samuti märgib ta, et ettevõtjad ei peaks saama mitte toetusi, vaid rohkem ekspordigarantiisid ja muid finantslahendusi.
„Me peame välja töötama strateegia kapitalituru jaoks, kaasama kapitali võlakirjade kaudu, looma uusi tooteid, elavdama Balti turgu IPO-de abil ning samuti luua koostöös Balti riikide ja Euroopa Investeerimispangaga ühtse Balti indeksifondi. 100-miljardiline Balti kapitaliturg ei ole üldse ebarealistlik. Peame piiriturust saama arenevaks turuks,“ ütles Reinsalu.
Ta soovitas aktiivsemalt kasutada Euroopa Liidu vahendeid majanduskasvu stiimuliks ja konkurentsivõime tõstmiseks.
„Praeguse loogika kohaselt suunatakse peaaegu pool ühtekuuluvusfondide vahenditest rohepöördesse. Need miljardid tuleb suunata majanduskasvu taastamisse ja konkurentsivõime tõstmisse,“ ütles Reinsalu.
Rääkides kaitsetööstusest, tõi ta näiteks Eesti ettevõtte Wolfram Europe otsuse ehitada Lätti 200 miljoni euro suurune tehas. Tema sõnul peab kaitsetööstus saama üheks Eesti ekspordi veduriks ning kaitsehanked peavad aktiivsemalt toetama kohalikku majandust.
„Kaitsekulutused peavad tooma tulu. 30-protsendiline hangete lokaliseerimise nõue tagaks sisemajanduse potentsiaali kasvu peaaegu 1% võrra. Kaitsetööstus peab saama meie ekspordi üheks veduriks,“ teatas Reinsalu. Tema sõnul on majanduskasvu huvides vaja üle vaadata ka teadus- ja arendustegevuse (T&A) finantseerimine ning arvestada äritegevuse eri sektorite ootusi.
Nende hulgas nimetas ta töötlevat tööstust, ressurssidel põhinevat majandust, hulgi- ja jaekaubandust, logistikat ja merendust, IKT-sektorit, kinnisvara, ehitust, hotelli- ja restoranisektorit, loometööstust ning energeetikat.
„Kõigil on oma ootused. Sektorite sees on need vahel teineteisega vastuolus. Meie ülesanne on see potentsiaal maksimaalselt avada,“ ütles Reinsalu.
Tema sõnul vajab ümbervaatamist ka riigikulutuste poliitika. Eesmärk peaks olema teha kulutused jõukohaseks ning kasvatada tulusid majanduse mahu suurendamise arvelt. Reinsalu kritiseeris riigieelarve juhtimist ja viitas Riigikontrolli andmetele, mille kohaselt jäi möödunud aastal kasutamata 1,8 miljardit eurot.
„Me peame lähtuma teistsugusest filosoofiast. Kuidas suurendada majanduse mahtu? Praegustes tingimustes, kus on vaja majandust stimuleerida, tagada stabiilsust ja julgelt elavdada selle potentsiaali, peaks minimaalne eesmärk olema 5% majanduskasv,“ lõpetas Reinsalu.
