31. juulist kuni 2. augustini toimus Tallinna Nõmme linnaosas 75. kordosmudelautode Euroopa meistrivõistlus. Mõne mudeli kiirus võib ületada 300 kilomeetrit tunnis!
Tekst ja fotod: Deniss Pastuhhov
Kolm päeva oli Nõmme huvikooli hoovis eriti mürarikas – kõrvad lukustusid, peaaegu nagu Vormel 1 sõitude ajal. Seal, kordodroomil (spetsiaalsel ringrajal), ei võistelnud mitte päris autod, vaid miniboliidid. Kuid ka nemad saavutavad tohutu kiiruse – sageli üle 300 km/h.
Peaaegu “Vormel 1”
Ühel vanimal tehnikaspordiala EM-il Tallinnas osalesid sportlased 10 riigist, sealhulgas ligi paarkümmend võõrustajameeskonna esindajat. Lisaks olid kohal külalised, ehkki väljaspool arvestust, mitte-Euroopa riikidest Austraaliast ja USA-st. Muide, Eesti on selles distsipliinis üks tugevaimaid riike, mille kinnituseks on maailmarekordid, mis kuuluvad eestlasele Tõnu Seppile klassides 4 ja 5 (mootori maht vastavalt 5,0 ja 10,0 cm³).
Meistrivõistluste atmosfäär oli positiivne, konkurents tervislik. Peakorraldaja ja samal ajal osaleja Lembit Vaheri sõnul on mudelautospordi kogukonnale omane vastastikune austus ja sõprus.
Nii ei saa autot käivitada üksi – kordodroomi keskel asuvat terastrossi võib juhtida ka teise koondise rivaal, kuid igaüks, rõhutab Lembit Vaher, teeb kõik võimaliku parima tulemuse nimel – isegi kui rajal olev mudel pole tema oma.
Mudelautonduses on kõik vanused teretulnud
„Olen selle Euroopa meistrivõistluse noorim osaleja,“ ütleb 11-aastane Martin Kaart, kes käib Nõmme huvikooli profiiliringis. „Käin siin suure heameelega, sest autode kokkupanemine on väga vahva ja mulle endale meeldivad autod väga.“
Martini mudel võistlustel on klassist 3b, 3,5 cm³ mootorimahuga.
„Selle rekordkiirus minu juhtimisel on 245 km/h. Kõige raskem on seda õigesti kokku panna ja kõige huvitavam lahti võtta,“ teatab ta.
64-aastane Charlie Murphy saabus Ameerikast, Virginia osariigist, „toetustiimis“ oli tema abikaasa.
„Oleme eestlastega ammusest ajast sõbrad ja tahtsime alati Eestisse tulla. Kui sai teatavaks, et Euroopa meistrivõistlused toimuvad just siin, oli otsus ilmselge. Olen Eestis esimest korda ja muljed on lihtsalt vapustavad: väga ilus, väga hubane. Mis puudutab võistlusi, siis kõik on korraldatud laitmatult, töötab nagu kellavärk. Need tüübid on oma ala tõelised meistrid,“ räägib Ameerika mudelautosportlane.
Kordosmudelautodega hakkas ta tegelema umbes 40-aastaselt: nooruses olid tema hobiks lennukimudelid – mootorid on seal sarnased, nii et üleminek oli loomulik.
„Selle hobi juures on kõige huvitavam tehnoloogia. Kõik tuleb teha oma kätega: detailid välja treida, kokku panna, tööle panna. Iga kord on see väljakutse. Ei ole kahte ühesugust sõitu. Uskumatult põnev. Ja inimesed on siin suurepärased. Eurooplased on kordosmudelautodes väga tugevad ja alati valmis aitama. Jõuab igaühelt midagi õppida, kõik on tugevad erinevates valdkondades. Eestlased võidavad palju võistlusi – nad on väga nutikad ja andekad. Poolakad treivad suurepäraselt detaile, sakslased on suurepärased treialid, mehaanikud, insenerid. Siia on kogunenud parim kogukond!“ lisab Murphy.
Jälle parimad!
2. augustil said teatavaks ka võitjad. 75. Euroopa meistrivõistlustel võitis Eesti koondis Euroopa karika võistkondliku arvestuse 1476,322 punktiga.
Individuaalarvestuses tulid peamisteks triumfeerijateks Tõnu Sepp, kes vormistas kuldse dubli kuni 2,5 cm³ (278,281 km/h) ja kuni 10 cm³ (339,718 km/h) mootoriga mudelite klassides, ning Arko Aria, kes võttis kulla kategoorias 3b (258,668 km/h).
Kaaluka panuse üldvõitu andsid hõbemedali võitja kuni 1,5 cm³ mudelite klassis Rain Teder (261,189 km/h) ja pronksmedali võitja Tiit Luman (307,944 km/h) kuni 5 cm³ klassis.
Ukrainlane Andri Jakymiv püstis 1. klassis uue maailmarekordi, kiirendades mudeli kiiruseni 269,802 km/h, rootslane Kent Jansson aga uuendas 3. klassis rajarekordit tulemusega 297,811 km/h.
SESTPOOLT VAADE
Kallis hobi
Tallinna EM-i korraldaja ja tiitlitega sportlane, Nõmme huvikooli mudelautoringi juhendaja Lembit Vaher räägib, et kordosmudelautode Euroopa meistrivõistlusi peetakse kord aastas ja iga kolme aasta tagant toimub ka maailmameistrivõistlus. Nõmmel on ka varem kõrgetasemelisi võistlusi vastu võetud.
Lembit Vaher: “Võib kulutada väga palju raha, aga kui mõistust pole, tulemust ei ole”. Foto: Deniss Pastuhhov
„Miks Nõmme? Sest siin, selles Noortemajas, alustas ring tööd juba 1959. aastal. Enn see oli kõige esimene koht Eestis, kus hakati mudelautospordiga tegelema. Tallinnas on vaid kaks rada: üks Nõmmel, teine – Lasnamäel,“ jagab ta.
Parimatest parimad
Eesti kuulub seejuures tippkoondiste hulka.
„Miks? Meil on siin „avatud ülikool“. Püüame aidata noortel jalad alla saada, et võistlused oleksid huvitavamad. Teistes riikides aga hoiab igaüks sageli oma saladusi endale ega jaga neid eriti. Võimalik, et asi on selles,“ ütleb ta.
Tema sõnul on teine põhjus – meil on ringrada, töökoda, kõik on koondatud väga kompaktselt ühte kohta.
„Välismaal peavad sportlased sageli sõitma sadu kilomeetreid rajani, seal pole töökoda: proovisid ühe korra mudelit käivitada – ja tuleb jälle tagasi sõita… Meil aga on suurepärased võimalused treeninguteks. Ja nutikad inimesed,“ selgitab spetsialist.
Vastaste seast tõstab Lembit Vaher esile eelkõige ukrainlasi: „Ukraina on võistkondlikus arvestuses alati olnud meie suurim konkurent. Meil on suur võistkond ja neil on suur võistkond. Igas klassis toovad punkte kaks parimat tulemust.“
Mitu aastat ja tuhandeid eurosid
Kui palju aega kulub mudelauto loomiseks ja selle ettevalmistamiseks võistlusteks? Lembit Vaher jagab, et temal kulub selleks mitu aastat.
„Aga ma teen ise mootori, loon auto ja kohandan kõik viimase insenerimõtte järgi. Kõigil pole sellist lähenemist: paljud võtavad lennukimudelite mootorid ja kohandavad need autodele,“ selgitab ta. „Kuid on kasulik oskus teha detaile ise ja luua midagi innovaatilist, et saavutada optimaalne ristlõige ja võimalikult vähendada mõõtmeid.“
Ta lisab: „Minu 1,5 cm³ mahuga mudel – selle esimeste võistluste aasta oli 1992! Nii et see on selle 34. hooaeg. Arvan, et see on maailmas kõige suurema läbitud kilometraažiga mudel. Kuid see näeb suurepärane välja ja sõidab kiiresti. Peamine on selle kallal pidevalt töötada.“ Tallinna EM-i korraldaja on veendunud: võiduks on lisaks muule vaja ka õnne. „Tippkiirus ei kesta kaua – mootorid annavad välja üle 40 000 pöörde minutis.
Peab olema õnne, et mootor vastu peaks. Minul näiteks täna ei pidanud vastu – samas lõpus „andis alla“.
Ja teine asi – fikseerida ja vajutada start täpselt õigel ajal. Selles on kogu kunst,“ selgitab ta.
Võistlused on ka pidev remont.
„Tegelikult, kui auto tuleb sõidust, kontrollitakse seda väga hoolikalt, puhastatakse. Kogu tolm pestakse laagritest välja ja valatakse uus õli,“ selgitab Vaher.
Seda tehakse ka turvalisuse huvides, mistõttu õnnetused kordodroomidel on äärmiselt harv erand. Näiteks ei saa laps täielikult iseseisvalt mudelautodega tegeleda.
„Kui lapsed tulevad ringi, on kõrval alati mentor, kes jälgib ja aitab. Kui laps ei keera mõnda kruvi kinni, võivad detailid sellisel kiirusel laiali lendada ja vigastusi tekitada. Me kõik oleme vastutustundlikud inimesed, kontroll on range, enne sõitu läbivad kõik mudelid tehnikakomisjoni. Lisaks on rajal seinad ja barjäärid, kõik on tehtud selleks, et midagi ei juhtuks,“ kinnitab Lembit.
Kütus mudelautos on kastoorõli lisandiga metanool.
„Reeglite kohaselt peab õli olema kõrge kvaliteediga, külmpressitud, seetõttu ostame kastoorõli apteegist. A metanool on tavaline, tööstuslik. Kuigi metanool erineb samuti olenevalt tootmispiirkonnast ja vahel tuleb mootor ümber seadistada. Me ju püüdleme ideaali poole pisiasjades,“ ütleb ta.
Lembit Vaheri sõnul on ka finantsidel tähtsus.
„Muide, võib kulutada väga palju raha, aga kui mõistust pole, tulemust ei ole. See ei ole võrreldav klassikalise autoralliga. Hea mudel maksab umbes 4–5 tuhat eurot. Meil jätavad vanemad meistrid mudelid, mida nad ise enam ei kasuta, ja uued tulijad saavad need baasteadmiste omandamiseks. On palju peensusi, mida tuleb õppida, et hiljem ehitada oma auto ja olla veelgi kiirem,“ selgitab mudelautoringi juhendaja.
Ta lisab, et esimene klass juunioridele on propelleriga mudelid. Need mudelid kiirendavad 100 kuni 150 km/h olenevalt mootorist, kuid neid on lihtsam ehitada ja töö põhiprintsiibid on samad. Ringis, lisab selle juhendaja, õpetatakse kõike nullist:
„Alustame lihtsast papist väljalõikamisest, sest käed ei suuda kohe teha keerulisi asju. On vaja järkjärgulist progressi. Kellele meeldib – see jääb, kellele mitte – läheb ära.“
Mudelautospordiga tegelevad traditsiooniliselt poisid. „Kuid mul käis üks tüdruk. Võistlustel on naisosalejaid, kuid tavaliselt esinevad nad koos abikaasadega. Üksikosalejad on haruldus, kuigi ka neid on,“ teatab Vaher.
