Venemaa võib kasutada elektroonilise võitluse (EÕV) vahendeid ja GPS-i petmist (GPS-spoofing), et suunata Ukraina ründedroone NATO riikide õhuruumi ja tekitada seal paanikat, kirjutab Briti ajaleht The Times, viidates Eesti välisministrile Margus Tsahknale ja Läti kaitseministeeriumi endisele kõrgele ametnikule Mārtiņš Vārgulisel. Sellest teatab BNS, viidates Ukraina uudisteagentuurile UNIAN.
Väljaande andmetel võis pärast seda, kui Ukraina märtsis oma rünnakuid Peterburile ja selle ümbrusele tugevdas, vähemalt tosin drooni EÕV vahendite mõjul kursilt kõrvale kalduda. Droonid sattusid Läti, Eesti, Leedu ja Soome õhuruumi.
The Times märgib, et ohvreid selliste vahejuhtumite tagajärjel Seni olnud ei ole. Teatatud on vaid mõnest tühisest energiataristu kahjustamisest, eelkõige ühest elektrijaamast Eestis ja naftahoidlast Lätis.
NATO riikides kartakse seejuures, et sellised juhtumid ei pruugi olla juhuslikud. Ajaleht kirjutab GPS-i petmise võimalikust kasutamisest Venemaa poolt droonide marsruudi tahtlikuks muutmiseks. Lisaks hoatasid Poola ja Leedu, et Moskva võib kasutada oma käsutusse langenud Ukraina droone võimalikuks “võõra lipu all” toime pandavaks provokatsiooniks mõne alliansi riigi vastu.
Tsahkna vaatleb droonivahejuhtumeid osana Venemaa laiemast kampaaniast Euroopa riikide vastu. Tema sõnul on tegemist vaenulike tegevuste kompleksiga, mis hõlmab diversioone, küberrünnakuid ja migratsiooni kasutamist survevahendina.
“Osa neist tegevustest võib olla suunatud meie haavatavuste väljaselgitamisele või pinna ettevalmistamisele edasisteks sammudeks. Siiski ei tohiks iga hübriidoperatsiooni automaatselt tõlgendada ettevalmistusena sõjaliseks rünnakuks NATO vastu. Meil on vaja valvsust, mitte paanikat. NATO heidutusfaktor toimib ja Venemaa teab seda,” ütles Eesti minister.
Tsahkna rõhutas, et alliansi riigid peavad olema valmis Venemaa manipulatsioonide erinevateks vormideks, kuid kutsus üles mitte käsitlema iga sellist vahejuhtumit otsese sõjaettevalmistusena.
Vārgulise hinnangul on Venemaa ehk avastanud, et üksikute droonide ilmumine NATO idativale võimaldab suhteliselt väikeste kuludega tekitada märkimisväärset retsonsantsi. Mai kuus tõi üks selline vahejuhtum Lätis kaasa kaitseministri tagasiastumise ja sai lõpuks üheks valitseva koalitsiooni lagunemise teguriks.
Vārgulise sõnul saab Moskva sel viisil samal ajal kontrollida alliansi reaktsiooni ja provotseerida poliitilisi pingeid.
“See võimaldab väga väikeste kuludega kontrollida NATO õhutõrjesüsteeme, reageerimisaega, juhtimisprotseduure ja poliitiliste otsuste vastuvõtmist,” ütles endine ametnik.
Vārgulis märkis, et selliste vahejuhtumite asjaolude kindlakstegemine nõuab põhjalikku analüüsi ja võib võtta mitu päeva. Tema hinnangul võimaldab tekkiv ebamäärasus Venemaal külvata kaost ja tekitada pingeid Ukraina ning tema liitlaste vahel.
“Iga Ukraina droon, mis kukub Lätis, Eestis või mõnes teises NATO riigis, tõstatab ebamugavaid küsimusi Ukraina operatsioonide, riikliku õhutõrjesüsteemi ja selle kohta, kas valitsused on võimelised oma territooriumi kaitsma,” selgitas ekspert.
UNIAN-i andmetel on Ukraina rünnakud Venemaa naftatöötlemistaristule toonud kaasa kütuseprobleeme vähemalt 30 riigi regioonis. Ökonomistid hoiatavad, et tootmise edasine vähenemine ja raskused defitsiidi korvamise importimisel võivad majandusprobleeme veelgi süvendada.
