Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) nõuab riigilt erivajadusega noore haridustee jätkamise võimalust ka juhul, kui noor ei saa soovitud õppekohta ning sobivaid alternatiive napib, teatab BNS.
Koda tõstatas küsimuse, kes vastutab selle eest, et õppida sooviv noor haridusest kõrvale ei jääks, ja tõi näiteks 21-aastase neiu, kelle ema EPIKoja poole pöördus. 21-aastane kurt neiu oli lõpetanud eestikeelse Tallinna Heleni Kooli ja soovis õpinguid jätkata. Ta alustas eesti keele ja eesti viipekeele omandamist alles kooli minnes ning sai põhihariduse 20-aastaselt, sest kurtidele kehtib kolmeaastane pikendatud õppeaeg.
Neiu õppis riikliku õppekava alusel individuaalse õppekava järgi, kuid eesti ja inglise keeles olid tema hindamisnõuded vähendatud. Seetõttu ei saanud ta järgmisele õppetasemele kandideerida teistega samadel tingimustel. Vaatamata raskustele lõpetas ta põhikooli ning valmistus õpinguid jätkama. Töötukassa karjäärinõustaja ja Rajaleidja soovitasid talle kõige sobivamaks võimaluseks Astangu kutserehabilitatsiooni keskust, kuna seal on tagatud viipekeele tõlkide olemasolu.
Noor kandideeriski Astangusse kaubanduse abitöötaja ning toitlustuse ja teeninduse abitöötaja õppekavale. Esimesel konkursil ületas ta kandideerimiseks vajaliku lävendi, kuid tiheda konkurentsi tõttu ei saanud ta kohta. Teise eriala vestlusel polnud aga viipekeele tõlki, nii et kuigi neiu tuli ülesannetega toime, sai ta vestlusel null punkti.
Pärast seda soovis ta kandideerida Astangu ettevalmistavasse õppesse. Pere lootis, et õppeaasta jooksul saab neiu juurde teadmisi ja enesekindlust ning võib järgmisel aastal uuesti kutseõppesse kandideerida. Kool teatas aga, et tema avaldus jääb SAIS-is üles staatusega „ülevaatamisel“ ning talle määratud vestluse aeg tühistatakse, kuna ettevalmistavasse õppesse kandideerib palju õppimiskohustusega noori, kellele tuleb õppekoht tagada eelisjärjekorras.
EPIKoda hoiatab, et nii võib noor jääda terveks õppeaastaks koju, kuigi soovib õppida ja on selleks vajalikud sammud astunud. Küsimus ei ole seejuures Astangu kutserehabilitatsiooni keskuse vastuvõtukorralduses, vaid selles, milline on noore järgmine õpitee ja kes aitab selle leida, kui sobivat õppekohta ei ole.
Algaval õppeaastal käivituv ettevalmistav õpe on mõeldud põhihariduse omandanud noortele, kes ei ole leidnud sobivat võimalust gümnaasiumis või kutseõppes või vajavad enne järgmisele haridustasemele liikumist täiendavat tuge. Haridus- ja teadusministeerium on nimetanud sihtrühmana eelkõige õppimiskohustuse eas noori, aga ka kuni 26-aastaseid noori, kes ei tööta, õpi ega ole muul viisil ühiskonnaelus aktiivsed.
Ettevalmistava õppe eesmärk on valmistada noort ette õpingute jätkamiseks ning toetada teda edasise õpitee ja karjäärivalikute tegemisel. Konkreetse juhtumi puhul tähendab õppimiskohustuslike noorte eelisjärjekorras vastuvõtmine aga seda, et 21-aastasel õppida soovival noorel ei pruugi õppekohta olla.
EPIKoda palub haridus- ja teadusministeeriumil ning Tallinna haridusametil hinnata konkreetse noore olukorda tervikuna ja aidata leida talle võimalus haridustee jätkamiseks. Selgitamist vajab muu hulgas seegi, milline on talle sobiv järgmine õpitee, millised õppimisvõimalused on algaval õppeaastal olemas ning kes aitab sobiva õppekoha leida, kui noor ja tema pere ei ole seda seni leidnud.
Laiemalt peab EPIKoda vajalikuks muuta ettevalmistavasse õppesse vastuvõtmist nii, et noor saaks selle vastu huvi näidata juba põhivastuvõtu ajal. Huvi ettevalmistava õppe vastu ei tohiks välistada samal ajal tasemeõppesse kandideerimist ning koolil peaks olema võimalik noore vajadusi ja vajalikke tugimeetmeid varem planeerida.
Samuti peab EPIKoda vajalikuks selgemaid reegleid erivajadustega õppijatele vastuvõtul tehtavate kohanduste kohta. Näiteks peab vajaduse korral olema võimalik kasutada viipekeeletõlki, kirjutustõlget või muud kommunikatsioonituge, saada täiendavat aega või teha vastuvõtuvestlus rahulikumas keskkonnas. Kohanduse eesmärk peab olema eemaldada õppimistakistus, mitte vähendada vastuvõtul hinnatavaid nõudeid.
Kohanduse korraldamise ja rahastamise vastutus ei peaks jääma õppija ega tema pere kanda. Samuti peab olema selge, kes hindab toevajadust, otsustab vajalike tugimeetmete üle ja korraldab nende pakkumise juhul, kui noorel puudub formaalne puude või muu toetuse alus, kuid tegelik toevajadus on olemas.
Lisaks peab EPIKoda oluliseks, et lihtsustatud õppekava alusel põhikooli lõpetamine ei muutuks automaatseks piiranguks noore edasistele haridusvalikutele. Edasise õpitee kavandamisel tuleks arvestada tema tegelikke teadmisi, oskusi, arengut, motivatsiooni ja potentsiaali.
Kokkuvõttes soovib EPIKoda, et erivajadusega õppija tegelik ligipääs haridusele ei sõltuks üksnes võimalusest kandideerida. Haridustee jätkumiseks peab olema tagatud ka vajalik tugi ning selge vastutus selle eest, et sobiv õppimisvõimalus leitaks.
