Siseminister Igor Taro kehtestas uue praktika: Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), Kaitsepolitseiameti (KaPo) ja Päästeameti juhid hakkavad kord aastas esitama siseturvalisuse nõuandeid. Siseminister märgatas samuti, et kõige tõenäolisemad ohud on praegu mittesõjalist laadi. Sellest kirjutab BNS.
“See on loogiline täiendus juba traditsiooniliseks saanud kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele, mis määrab kindlaks, mida riik peab tegema ja mida armee vajab võiduks, kui algab sõda,” ütles Igor Taro, esitades koos kolme ametkonna peadirektori – Egert Belitševi, Margo Pallosoni ja Margo Klaosega – nende siseturvalisuse nõuandeid, mis hõlmavad avaliku turvalisuse, riikliku julgeoleku ja elanikkonnakaitse aspekte.
“Eesti kaitsevõime jagamine sõjaliseks kaitseks ja siseturvalisuseks on kunstlik ja eksitav. Riigikaitses on ühtviisi olulised tugev siseturvalisus, tugevad liitlassuhted, vaenlast hegutav kaitsepotentsiaal ning ühiskonna tahe ja sitkus end kaitsta. Kui üks neist komponentidest alt vedab, ei ole Eesti kaitstud või on halvasti kaitstud,” rõhutas Taro. “Me ju räägime laiapindsest riigikaitsest, nagu seda määratleb ka Eesti põhiseadus, mille kohaselt on Eesti riik loodud ‘kaitseks sise- ja välisrahu eest’.”
Tema sõnul on tugev siseturvalisus, tõhus elanikkonnakaitse, edukas vastuluure ja põhiseadusliku korra kaitse riikliku ja avaliku julgeoleku esimene ja viimane kaitseliin enne konventsionaalset sõda – etapil, mil me tegutseme veel mittesõjaliste meetoditega.
“Selles seisnebki siseturvalisuse põhiülesanne, sest kui me ebaõnnestume, siis tuleb kaitseväe kord,” ütles minister, kelle kinnitusel on enamik kõige tõenäolisematest julgeolekuohtudest Eestile praegusel ajal mittesõjalist laadi ning need on aktuaalsed juba täna.
PPA, KaPo ja Päästeameti juhtide siseturvalisuse nõuanded ühelt poolt visandavad olemasolevat ohupilti ja teiselt poolt kirjeldavad vajadusi, mis aitavad veelgi tõhusamalt kaitsta siserahu Eestis, ütles need nõuanded ka peaminister Kristen Michalile saatnud Taro.
“Olen veendunud, et valitsuse liikmed peavad teadma, millises ohuruumis me viibime, mis mõjutab või võib mõjutada Eesti sise- ja riiklikku julgeolekut ning selle arengutrende. Midagi ei ole teha, jutt käi ka rahastamisest. Selle stabiilsusest. Samuti investeeringutest ja arengust,” selgitas Taro. Ta eeldas, et varem või hiljem, kuid soovitavalt varem, jõuab Eesti siseturvalisuse valdkonna rahastamine pooleteise protsendini sisemajanduse koguproduktist.
Politsei- ja Piirivalveamet peab võimalike riskide tõhusamaks juhtimiseks vajalikuks korraldada droonide seiret ja tõrjet, tagada 1000-liikmelise politsei kriisiresorvi pikaajaline rahastamine, tõsta eri- ja kiirreageerimisvõimekust, tagada lennundusvõimekus ning seada sisse kaasaegsete massikuritegude tõhus uurimine ja kujundada selleks vajalik õiguslik baas.
Kaitsepolitseiamet märgib, me digitaliseerimine ja ohtude üha tehnoloogilisem iseloom nõuavad tehnoloogilise, küber- ja IKT-võimekuse arendamist ning vastavate meeskondade laiendamist. Lisaks toetab Eesti suurim julgeolekuasutus sideandmete säilitamise ja kasutamise probleemile kompleksse lahenduse otsimist ning seisab taustakontrolli seaduse vastuvõtmise eest kriitiliselt oluliste ametikohtade kandidaatide elementaarse kontrolli läbiviimiseks. Amet peab samuti vajalikuks tõsta julgeoleku- ja korrakaitseorganite kriisivalmidust.
Päästeameti nõuanded on keskendunud päästevõimekuse tagamisele Eesti igas piirkonnas, elanikkonna ja kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmisele, põhiinfrastructure arendamisele kriisi puhuks (varjendid ja varjumiskohad), 1550-liikmelise päästekriisiresorvi pikaajalisele rahastamisele ning kaasaegse ohuteavitussüsteemi võimalustele.
