Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet leiab, et Eestil on aeg minna üle presidendi otsestele valimistele, kirjutab BNS.
„Praegune presidendivalimiste süsteem ei tööta nii, nagu seda luues ilmselt ette nähti. Peamine põhjus seisneb selles, et kahtedel viimastel valimistel ei suutnud erakonnad tõusta kõrgemale oma kitsastest erakondlikest huvidest, millega kaasnes ka kadedus teiste erakondade suhtes kartusest, et ametikohale asub poliitilise konkurendiga seotud president,“ kirjutas Paet suhtlusvõrgustikes.
Tema sõnul välistati viimastel presidendivalimistel tegelikult kandidaadid, kellel on tõsine kogemus sise- ja välispoliitikas, kuna sellised inimesed on paratamatult seotud mõne erakonnaga.
„Nii hakkasid erakonnad otsima kandidaate väljastpoolt poliitilist sfääri, välistades need, kes saanuksid esimesest päevast peale kogu kompetentsi ja energiaga asuda tööle nii sise- kui ka rahvusvahelisel areenil,“ märkis Paet. Tema hinnangul peaks president olema Eesti elanikele tuntud juba enne ametisse astumist ja ideaalis peaks tal olema varem saadud valijate usaldusmandaat, näiteks kohalikel või Riigikogu valimistel.„Presidendi ametikohale sellise inimese nimetamine, keda enamik Eesti elanikke ei tunne, on austuse puudumise väljendus riigi kodanike suhtes, mis lisaks tekitab paratamatult tõsise lehitseeringu- ehk legetimsusprobleemi, vähemalt ametiaja alguses,“ selgitas Paet. „Arvestades, et Eesti ei ole maailmas ega Euroopas kõige suurem riik, on Eesti poliitikas umbes kaks-kolm inimest, kellel on tänu oma ametikohale juurdepääs teiste riikide juhtidele ja võtmetähtsusega tippkohtumistele. Need on president, peaminister ja välisminister. Nendel ametikohtadel olevad inimesed peavad seda võimalust Eesti hüvanguks maksimaalselt kasutama.“
Paeti hinnangul annaksid presidendi otsesed valimised kõigile potentsiaalsetele kandidaatidele võimaluse kandideerida ning valitud riigipeale selge mandaadi ühiskonna silmis.
„Eesti presidendi otseste valimiste kriitikute peamine argument seisneb selles, et need võivad tekitada ülemääraseid ootusi, samal ajal kui presidendi volitused on juriidiliselt piiratud, kuna Eesti on parlamentaarne vabariik. Ma ei karda seda ega pea seda tõsiseks vastuargumenteerimiseks,“ märkis Paet ja tõi näiteks Soome, kus president valitakse rahva poolt, kuid riik jääb parlamentaarseks. „Tänu otsestele valimistele tulid Soomes presidendi ametikohale sise- ja välispoliitikas kogenud, kompetentsed ja laia ühiskondlikku tuge nautivad mehed ja naised. See aitas otseselt kaasa nii stabiilsusele ühiskonnas kui ka Soome mõju suurendamisele rahvusvahelisel areenil.“
Paeti hinnangul ei oleks praeguse Eesti süsteemi korral Soomes presidendiks saanud ei Alexander Stubb, Sauli Niinistö ega teised suure kogemusega poliitikud.
„Praeguse Eesti süsteemi puhul ei oleks nad sattunud isegi tõsiselt kaalutavate kandidaatide hulka, kuna tegemist on kogenud tegelastega nii sise- kui ka välispoliitikas, kes olid muidugi otseselt seotud ühe või teise erakonnaga ja holdsid eesotsas isegi selle esimehe ametikohta,“ analüüsib Paet. „Kuid valida võib ka teistsuguse kutsealase kogemusega inimese. See saab olema rahva selge otsus. 35 aastat pärast iseseisvuse taastamist võiks Eesti olla piisavalt enesekindel ja tugev, et usaldada presidendi valimine rahvale.“
Tänavu valitakse president veel kehtiva korra järgi, kuid järgmistel presidendivalimistel soovitab Paet lubada otsuse langetada juba rahval.
