Tallinna elanikule esitati pärast püstikute vahetust majas täiendavad nõuded ligi 2000 euro ulatuses. Pensionär peab arvestust ebaseaduslikuks, kuid KÜ juhatus kinnitab, et see on täiendavate kulude õiglane hüvitamine. Mida ütleb seadus? Olukorda selgitas “MK-Estonia”.
Karin (80) elab Tallinna üheksakorruselises majas aadressil Kalevipoja põik 2 alates sellest ajast, kui maja ehitati ja 1979. aastal kasutusse anti. Ta tundis naabreid ja osales maja juhtimises. Tõsi, sellest ajast on palju vett merde voolanud.
Karini sõnul on praegu peaaegu pooled maja korteritest välja üüritud ning omanikud ei soovi hoone probleemidesse süveneda, koosolekutel ei käi ja on seepärast valmis veebis hääletama mille iganes poolt, kui vaid neid enam ei häiritaks. Ja selles peitub Karini meelest paljude probleemide põhjus.
Pensionär ei ole antud KÜ juhatuse tööga üldse rahul. Kuid ajalehe poole pöörduma ajendas teda peaaegu kahetuhande euro suuruse arve esitamine, mida Karin peab põhjendamatuks.
Ühtäkki tekkis võlg
“Meie majas vahetati püstikuid ja sel perioodil jäi mu abikaasa raskelt haigeks. Ma ei saanud töölisi oma korterisse lasta,” räägib pensionär. “Tulemusena vahetati meie trepikojas torud kõigil peale minu. Ühistu kaebas mu kohtusse, me sõlmisime kokkuleppe, ma maksin KÜ kasuks 700 eurot kahju ja viiviseid (kohtueelne õigusabi kulu) ning kohtukulusid 1070 eurot ja hiljem lasksin töölised sisse.”
Püstikud vahetati Karini juures lõpuks ära alles 2025. aasta septembris. Kuid pool aastat hiljem sai pensionär täiendava arve summas 1984 eurot.
“Millisel alusel – arusaamatu! Maja vestlusringis kirjutas esimees, et see esitati “minu vale käitumise tõttu”! Kas KÜ juhatus saab tõesti käitumise eest karistada?!” on eakas naine pahane.
Samas majas elav Karini sõbranna lisab: “Summal 1984 eurot, mis kajastub Karini arvetel võlana, puudub põhjendus ja on arusaamatu, kust see võeti. Karin suhtub oma kohustustesse vastutustundlikult ning kõik küsimused on juba kohtulikult lahendatud.”
Dokumendid kinnitavad, et veel 2026. aasta veebruaris ei olnud Karini korteril mingit võlga, vaidlusalune summa ilmus arvele alles märtsis.
“Täiesti põhjendamatu arvestus pool aastat pärast tööde lõpetamist,” leiab maja elanik. “Meie juhatus toimib ebaõiglaselt ja kiusab eakat inimest, kuigi on olemas kohtuotsus ning kõik, mida kohus Karinit tegema kohustas, on ta täitnud.”
Aga kes peaks maksma?..
Antud KÜ juhatuse esimees Anne Lendla ei ole ühistu liikmete väidetega kategooriliselt nõus.
“Otsus püstikute vahetamiseks võeti vastu üldkoosolekul, kuna 1979. aastal ehitatud maja vajas tehnovõrkude kapitaalremonti,” ütleb ta. “Püstikud olid väga vanad, avariisid oli juba ette tulnud ning kindlustus selliseid torusid enam ei kata. Töid tehti korraga kõigis korterites.”
Tema sõnul tagas enamik korteriomanikke juurdepääsu torudele, hoolimata sellest, et paljudes tuli köögimööbel ja plaadid demonteerida.
“Kuid,” väidab ta, “Karin ja veel üks omanik keeldusid alguses töölisi sisse laskmast, mistõttu pidi ühistu kohtusse pöörduma. Pärast kohtuotsuse jõustumist tagati juurdepääs ning püstikud vahetati ka Karini korteris.”
Esimees kinnitab, et peaaegu 2000-eurone arve ei ole trahv “halva käitumise eest”, vaid on seotud täiendavate kuludega, mis tekkisid tööde korduva teostamise tõttu.
“Tuli uuesti kutsuda töölised, avada naabrite juures uuesti konstruktsioonid, võtta uuesti lahti ja taastada köögimööbel, paigaldada plaadid, teha koristus. KÜ-l on olemas kõik tõendavad dokumendid – arved, teostatud tööde aktid ja fotod,” ütleb ta. “Miks peaksid kõik need kulud kinni maksma teised maja elanikud?”
Tutvunud esimehe esitatud dokumentidega, selgitas “MK-Estonia” välja, et vaidlusalune summa 1984 eurot koosneb KÜ versiooni kohaselt koguni kolmest arvest.
Esimene arve – summas 1244,94 eurot – puudutab töid, mida tegi firma Hoonetetehoolduse OÜ. Sellest peab Karin poolte saavutatud kokkuleppe kohaselt tasuma 694,40 eurot. Nagu Lendla kinnitab, võttis KÜ osa kulusid enda kanda, et vähendada omanikule esitatud summat.
Teine arve summas 694,40 eurot – samuti firmalt Hoonetetehoolduse OÜ – ja KÜ kinnitusel puudutab see täiendavaid ehitustöid, mida oli vaja teha korduva juurdepääsu tõttu püstikule.
Kolmas arve on esitatud Trioservice OÜ poolt ruumide koristamise eest (koridor, köök ja tualett) pärast tööde lõpetamist. Arve kohaselt teostati koristust kolm korda, iga kord 6,4 tundi. Töö maksumus oli 25 eurot tunnis, kogusumma — 595,20 eurot.
Kokku tuli 1984 eurot.
“Meil on kõik lahti kirjutatud: eraldi – tööde maksumus, eraldi – kulud töölistele, taastamistööd ja muud kulutused. Kui vaja, oleme valmis esitama kõik dokumendid kohtus,” teatab esimees.
Ta märgib ka, et juhatus ei ole huvitatud uuest kohtuprotsessist ning on valmis arutama korteriomanikuga võla tasumise võimalusi.
…Kuid sellega ei ole kategooriliselt nõus Karin ja tema sõbranna. Nad väidavad, et üldkoosoleku protokoll ei sisalda otsuseid, mis võimaldaksid esitada korteriomanikele selliseid täiendavaid arveid. Nende meelest, kui ühistu kavatses selliseid kulusid sisse nõuda, pidi selle korra eelnevalt kinnitama üldkoosolek – mitte et esimees kehtestab selle korraga ise pärast remondi teostamist.
Põhjuse ja tagajärje seos
Büroo Progressor Õigusbüroo jurist Danil Lipatov märgib, et kohustus tagada juurdepääs püstikutele on otseselt seaduses ette nähtud.
“Kui KÜ üldkoosolek võttis vastu seadusliku otsuse püstikute vahetamiseks, on see kõigile korteriomanikele kohustuslik. Omanik on kohustatud laskma korterisse KÜ esindajad ja töid teostava töövõtja,” selgitab jurist.
Tema sõnul rikub omanik seadusega sätestatud kohustust, kui ta ei taga õigeaegselt juurdepääsu.
“Kui sellest tulenevalt tekivad KÜ-l või teistel omanikel täiendavad kulud, siis õiguslikust vaatepunktist moodustub tsiviilvastutuse klassikaline konstruktsioon: on rikutud kohustus, on kahju ja nende vahel on põhjuse ja tagajärje seos,” ütleb Lipatov.
Seejuures rõhutab jurist, et nõudeõiguse olemasolu ise ei tähenda veel, et mis tahes summa loetakse automaatselt põhjendatuks.
“Põhiküsimus on – kas kahju on õigesti arvutatud? See ei saa olla ligikaudne või tinglik. Kõik kulud peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Tuleb kontrollida, millest täpselt moodustub peaaegu kahe tuhande eurone summa ja milliste dokumentidega seda tõendatakse,” märgib ta.
Jurist pöörab tähelepanu ka sellele, et juurdepääs üldkasutatavatele tehnovõrkudele ei tohi olla takistatud.
“Kui KÜ-l on vaja töid teha, on omanik kohustatud tagama juurdepääsu. Kui kõik tööd oleks teostatud üheaegselt, ei oleks naabrid pidanud siseviimistlust uuesti lahti võtma ja taastama. Just neid täiendavaid kulusid saabki käsitleda kahjuna,” selgitab Lipatov.
Seejuures tekib tema hinnangul kahju esialgu naabritel, kes pidi töid korduvalt teostama.
“Kuid kui korteriühistu võttis need kulud enda kanda, saab ta esitada vastavad nõuded isikule, kelle tegevus nende tekkimiseni viis. Kuid ka sel juhul jääb otsustavaks esitatud summa põhjendatuse ja dokumentaalse tõendatuse küsimus,” võtab jurist kokku.
KOMMENTAAR
Marina Suhnjova,
jurist ja Keta Õigusbüroo OÜ juhatuse liige
Selliste konfliktide hindamisel on oluline meeles pidada, et poolte väited vajavad alati kontrollimist. Praktikas ei saa korteriomanikud sageli asjaoludest õigesti aru või esitavad neid endale soodsas valguses.
Kui korteriomanik sulges maja projekti rikkudes vaba juurdepääsu püstikutele või torustikule, ei ole tal õigust nõuda KÜ-lt mööbli, plaatide või muu siseviimistluse taastamise kulude hüvitamist, mis tuli tööde tegemiseks demonteerida. Selline seisukoht on esitatud Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-116-11 kuupäevaga 13. veebruar 2012. Teisisõnu ei ole ühistu kohustatud naabritele selliste projektiväliste konstruktsioonide taastamist kinni maksma.
Kui KÜ hüvitas siiski sellised kulud naabrile ning üritas need seejärel sisse nõuda töid takistanud omanikult, on sellise nõude väljavaated minu meelest kaheldavad. Asja läbivaatamisel saab omanik tugineda nimetatud Riigikohtu praktikale.
Teoreetiliselt on naabril õigus ise esitada kahju hüvitamise hagi teisele omanikule võlaõigusseaduse § 1045 lõike 8 alusel. Kuid selleks on vaja tõendada, et kahju tekkis tahtliku tegevuse tulemusena, mis oli suunatud just naabrile kahju tekitamisele. Sellises olukorras on sellist tahtlust tõenäoliselt üsna raske tõendada.
Kui KÜ annab vaidlusaluse võla üle inkassofirmale, ei tähenda see raha automaatset sissenõudmist. Kui omanik vaidleb nõuetele vastu, peab inkassoettevõte pöörduma kohtusse ja tõendama võla põhjendatust.
Kui aga omanik peab esitatud arvet põhjendamatuks, on tal õigus pöörduda kohtusse nõudega tunnistada arvestused ebaseaduslikuks ja tuvastada võlgnevuse puudumine, ning kui raha on juba makstud – nõuda ümberarvestust ja rahaliste vahendite tagastamist. Selliste nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat.
