Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti seisukoha Euroopa Liidu Nõukogu rakendusotsuse eelnõu kohta, mille kohaselt pikendatakse Ukrainast pärit põgenike ajutist kaitset 2028. aastani, edastab BNS.
Siseminister Igor Taro sõnul jätkab Eesti Venemaa agressiooni ohvriks langenud Ukraina ja selle rahva toetamist ning pooldab Euroopa Liidu ühtset lähenemisviisi neile abi osutamisel.
“Paljud Ukraina põgenikud ei saa koju tagasi pöörduda, kuna Venemaa on okupeerinud osa nende kodumaast ning jätkab rünnakuid Ukraina linnade ja tsiviilinfrastruktuuri vastu. Ajutise kaitse pikendamine annab sõja eest põgenevatele inimestele kindluse, et nad saavad oma elu turvaliselt korraldada seni, kuni tekib võimalus Ukrainasse tagasi pöörduda, kartmata sõjalist ohtu,” rõhutas Taro.
Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt pikendatakse ajutise kaitse kohaldamist kuni 2028. aasta 4. märtsini. Samal ajal sisaldab ettepanek muudatust, mis puudutab tulevasi staatuse taotlejaid. Edaspidi ei avaldata ajutist kaitset Ukraina kodanikele, kellel puudub seaduslik õigus riigist lahkuda seoses kaitseväekohustusega. See muudatus ei puuduta neid, kes on Euroopa Liidus ajutise kaitse juba saanud – nende jaoks kehtib see edasi endistel tingimustel. Ajutine kaitse annab Ukrainast pärit põgenikele õiguse EL-is elada, töötada ja õppida, samuti saada vajalikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid.
Taro lisas, et Eesti peab oluliseks, et ajutise kaitse kohaldamine EL-is toimuks ka edaspidi ühtsetel alustel. Samas tuleb tema sõnul liikmesriikidel valmistuda selle staatuse koordineeritud lõpetamiseks, et töötada välja lahendused, mis võimaldavad põgenikel vajadusel üle minna muudele seaduslikele viibimisalustele või pöörduda tagasi Ukrainasse, kui olukord seda võimaldab.
“Kuid tõsisemalt saab sellest rääkida siis, kui sõda Ukrainas lõppeb. Kahjuks, nagu me kõik teame, on praegu võimatu ennustada, millal see võiks juhtuda,” nentis Taro.
Praegu saab Euroopa Liidus ajutist kaitset umbes 4,4 miljonit Ukrainast pärit põgenikku.
