Tallinna Vee teatel saab pealinnas ning esimest korda ka Sauel ja Maardus janu kustutada kokku 78 avalikust joogiveekraanist, teatab BNS.
Tallinna Vesi avas tänavu 18 uut joogiveekraani, mis aitavad südasuvises leitsakus toime tulla. Kõige rohkem lisandus neid Mustamäele, kus avati kaheksa uut veevõtupunkti. Põhja-Tallinn sai juurde neli, Kesklinn kaks ja Lasnamäe ühe joogiveekraani. Esimest korda rajati avalikud joogiveekraanid ka Sauele ja Maardusse.
„Avalike joogiveekraanide võrgu laiendamine asukohtadesse, kus kraanide järele on vajadus, on üks meie pikemaajalisi keskkonnaprojekte,“ ütles Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev, kelle sõnul valiti uued veevõtupunktid koostöös linnaga paikadesse, kus liigub palju inimesi, samuti parkide, mänguväljakute ja terviseradade lähedusse.
Koostöös linnaosavalitsustega paigaldab Tallinna Vesi joogiveekraanide juurde ka koertele mõeldud jooginõud.
„Lemmikloomadki vajavad pikematel jalutuskäikudel vett ning omanik ei pea seda enam kodust kaasa võtma,“ märkis Timofejev.
Tallinna Vee hinnangul on avalikel joogiveekraanidel märkimisväärne keskkonnamõju. Möödunud aasta laulu- ja tantsupeo ajal tarbiti peopaiga avalikest kraanidest ja veepaakidest ligi 120 000 liitrit joogivett, millega hoiti Tallinna Vee andmetel ära enam kui 230 000 plastpudeli tootmine.
„Linnaruumi paigaldatud joogiveekraanide juures saab janu kustutada ilma pudelivett ostmata. Korduvkasutatava veepudeli kaasa võtmine on juba sama levinud kui telefoni kaasas kandmine ning aitab vähendada plastijäätmete teket,“ tõdes Timofejev.
Tallinna Vee tellitud uuringu kohaselt usaldab kraanivett 89 protsenti elanikest. Avalikud joogiveekraanid on tähistatud ettevõtte logoga, mis kinnitab, et tegemist on kontrollitud joogiveega. Veekvaliteeti jälgitakse pidevalt ning aastas võetakse üle 3000 veeproovi.
Kõik joogiveekraanid on tähistatud QR-koodiga, mille skaneerimisel avaneb kaart kõigi veevõtupunktide asukohtadega. Kraanid jäävad avatuks kogu suvehooajaks.
