Kui Alar Karise kandideerimisotsuse ootuses olid erakonnad kahtlevad, kas üldse saaks presidendi riigikogus ära valida, siis nüüd näevad poliiitkud, et kui leida kandidaat, kellele ka riigikogu vanematekogus lai toetus saada, siis pole vaja valijameestekogu peale mõtlema hakatagi, kirjutab Postimees, teatab BNS.
Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ütleb, et temal on juba viimased kaks päeva mitu telefonikõne olnud, kellest võiks uus vabariigi president saada. “Mina usun, et see võimalus riigikogus president ära valida on väga suur,” räägib ta ja lisab, et juulikuu tuleb poliitikute jaoks tihe. “Selle sõelumise käigus need kandidaadid augustiks leitakse.”
Praegu otsivad erakonnad aga sobivaid nime, kes sobiks presidendiks ja kes tahaks üldse presidendiks kandideerida. Viis aastat tagasi juhtis presidendi otsinguid toonane riigikogu esimees Jüri Ratas (siis KE, praegu Isamaa), kelle sõnul on võti kõik erakonnad kaasata.
“Ühtpidi oli minu soov, et kõik erakonna esimehed oleks sellesse kaasatud, et leida võimalikult suurt konsensust ja ühisosa ka poliitiliselt oma kandidaadi üle, kellel oleks reaalne riigikogus toetus. Nii et arvan, et seal eelnevalt Karisele oli kolm kandidaati, kellega tõsiselt neid vestlusi sai peetud,” rääkis Ratas.
Hussar: juhin alles siis, kui kandidaadid olemas
“Vähemalt viis aastat tagasi see töötas ja tulemus oli resultatiivne – riigikogu valis presidendi,” ütles Ratas, kuid viskas ka palli peaminister Kristen Michali (RE) aeda. “Tänasel hetkel on selleks vastutajaks peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal. Miks? Sellepärast, et ta omab proportsionaalselt ikkagi võrreldes teiste riigikogu fraktsioonidega väga suurt ülekaalu.”
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak hindab, et ideaalmaailmas peaks otsingut juhtima riigikogu esimees ehk Hussar. “Mulle tundub loogiline, et riigikogu on see, kus leida see kõige suurem üksmeel, riigikogu juhib riigikogu esimees ja arvan, peaks ka riigikogu esimehe otsa vaatama,” ütleb Pillak.
Hussar ise sõnab, et on aga valmis juhtrolli võtma alles siis, kui kandidaadid on olemas ehk otsingut tema vedada ei taha, nagu seda tegi toona Ratas.
“Mina kindlasti olen nõus vedama seda protsessi, kui juba teame, kes on need kandidaadid, kellel on võimalik toetus olemas. Selleks, et neid kandidaatidena üles seada, peabki riigikogu aruteludes selguma see, kui laia pinnaga toetus siis esimehe või teise kandidaadi puhul tekib,” räägib Hussar.
Riigikogus äravalimise võimalus suurenes
Pillak lisaks paljudele usub, et kuna riigikogu presidendi üle otsustab, siis saaks võimalikule kandidaadile hääled ära triikida vanematekogus. “See tõenäosus, et Eesti Vabariigi järgmine president võetakse ära riigikogus, on suurem, kui ta oli siin paar päeva tagasi. Väga loodan, et see suudetakse nii teha, aga kui tuleb see valik teha valijameeste kogus, siis on nii,” hindas Pillak.
Et riigikogus presidendi äravalimise võimalused suurenesid, usuvad ka sotsiaaldemokraadid. “Kui näiteks Karise puhul võis oletada, et valimiskogus on tal toetus suurem ja ta oleks valimiskogus suur favoriit, siis ühtegi teist sellist kandidaati, kes võiks mõelda endast kui kindlast favoriidist valimiskogus, enam ei ole. See tähendab, et soov riigikogus ära valida, peaks kasvama,” arvas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets.
Tema parteikaaslane Tanel Kiik sekundeeris: kui Karisele toetust vandunud Keskerakonna ja Isamaa hääled olid niinimetatud lukus, siis Karise loobumisega on need lukust lahti. Mänguruum avanes ja ühtlasi sunnib ka Keskerakonda-Isamaad proaktiivsem olema.
Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seedri hinnangul riigikogus presidendi valimine lihtne ei ole, aga see on kindlasti võimalik. “See (Karise otsus – toim) oli kõigile erakondadele mingisugune vahefiniš, uus teadmine. Küllap lähipäevil, siin nädala jooksul, kõik erakonnad mingil tasemel seda küsimust omavahel arutavad,” räägib ta. “Loomulik on, et mingil hetkel tuleb kokku kutsuda ka vanematekogu. Olen selles täiesti kindel, et see oleks elementaarselt vajalik. Küllap see nii ka läheb.”
Seedri sõnul tahab Isamaa leida kandidaadi, kes võiks sobida ka laiemalt Eesti ühiskonnale ja teistele poliitilistele jõududele. “Kindlasti me ei tule välja oma parteipoliitilise kandidaadiga, seda meil plaanis ei ole,” ütles Seeder.
Tõsi, kuigi Isamaa parteipoliitilise kandidaadiga välja ei tule, siis Isamaa esimees Urmas Reinsalu eitab, et erakond kuidagi ennatlikult sobivaid või mittesobivaid kandidaate profileerima ja välistama hakkaks. Seega pole nende jaoks ka parteiline taust välistatud.
Keskerakond see-eest ei taha parteilist kandidaati näha, kinnitas Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. “Me ju näeme, et kui mõni erakond soovib endaga seotud inimest välja käia, siis see kaugele ei lenda.”
EKRE, kes on käinud oma kandidaadi Mart Helme välja, saab ilmselt ainsana suve nautida. 21 häält neil pole, et Helme riigikogus välja käia ning loodetakse valijameestekogu peale. EKRE aseesimees Arvo Aller ütleb, et tema aga ei näe, et ükski kandidaat 68 häält saab riigikogus.
“Nüüd on ju tegelikult teiste erakondade käes palju, et kelle tahavad ja kuidas nad edasi liiguvad. Sest selline peitusemäng ei saa olla kuidagi aus. Aga võime rääkida: siin kaks kuud on jäänud või mis iganes, et iseenesest nüüd tuleb hakata neid ka põõsast välja tulema ja näitama, kelle taga ja mida nad teevad,” kirjeldab Aller.
Favoriit Ülle Madise?
Veel aasta alguses juurdus siin-seal narratiiv, et küllap Reformierakond, Eesti 200 ja nende endine võimupartner sotsiaaldemokraadid kolmekesi presidendi ära valivad (näiteks Sven Mikseri või Marina Kaljuranna). Seda võimalust nähakse nüüd kasinana. Koos aknaaluste abiga võiks neil nibin-nabin 68 häält välja venitada, aga raudselt on näiteks Reformierakonnas või Eesti 200-s saadikuid, kes salajasel hääletusel alt ära hüppavad.
Kaljurand näiteks ka ütles Postimehele selge “ei”. Isamaa puhul võiks neid meelitavaks präänikuks olla Jüri Luik. Võib-olla tahab Reformierakond proovida esialgu mõne jõulisema nimega (näiteks Jonatan Vseviov), spekuleerib üks opositsioonisaadik.
Paljudel võimalikel kandidaatidel on samas ka mure oma praeguse ametikohaga: kui üks või teine diplomaat tuleb kandideerima, valituks ei osutu, siis teekonda vanale positsioonile tagasi ei ole.
Ratase sõnul välispoliitiline tugevus nii oluline aga pole. “Minu arvates see, mida räägitakse, et president peab olema nüüd väga tugev välispoliitikas… Ütlen, et kõigepealt peab olema tugev majakas Eesti siseriiklikult. See tähendab seda, et ühiskond peab teda usaldama, ja see täna presidendil on,” ütles praegune Euroopa Parlamendi liige.
Igatahes, erinevate nimedega võib põrgatada ühte ja teistpidi, aga suures plaanis on võimalikud riigipead võrdsel stardijoonel. Siiski üks favoriit vestlustes esile kerkib. Õiguskantsler Ülle Madise. Kui ta seda ise tahab. 10 aastat tagasi ta ei tahtnud, kuna õiguskantsleri ametiaeg oli alles alanud. Nüüd on olukord teine.
