Värske liikuvusuuringu tulemused näitavad, et Eesti, Läti ja Leedu inimeste jaoks on auto omamine väga oluline. Uue põlvkonna pealekasv võib pikalt kestnud trendile tuua olulise muutuse, kirjutab Postimees, kuid viitab BNS.
Europcari Baltikumiülene liikuvusuuring näitab, et kuigi auto on endiselt oluline osa inimeste igapäevaelust, on suhtumine selle omamisse muutumas. Samas ei toimu muutus kõikjal ühes tempos ning nii riikide kui ka vanuserühmade vahel joonistuvad välja selged erinevused.
“Liikuvustrendid on viimasel kümnendil muutunud kapitaalselt. Lihtne näide on see, kuidas me kasvõi taksot kutsusime toona ja täna. Liikuvus on selle ajaga teinud läbi tohutu tehnoloogilise hüppe, mõjutades majandust tervikuna. Tänu sellele vaadatakse autoga sõitmist aina enam kui teenust, mis on võimaldanud sektoris uute teenuspõhiste tegijate turuletulekut,” kirjeldas Europcar Eesti tegevjuht Argo Rebane turutrende.
Hoolimata sellest on Baltikumis auto jätkuvalt midagi enamat kui lihtsalt liikumisvahend, kinnitavad ka värske Europcari uuringu tulemused. “Just Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on auto omamisel olnud ajalooliselt tugev emotsionaalne ja kultuuriline tähendus. Oma auto on paljude jaoks olnud märk iseseisvusest, kindlustundest ja saavutatud elujärjest,” selgitas Rebane tõenäolist põhjust.
Leedukad on suurimad autoarmastajad
Kuigi valmisolek auto omamisele alternatiivseid lahendusi kaaluda on Baltikumis suhteliselt sarnane, ilmnevad märkimisväärsed erinevused selles, kui oluliseks peetakse auto omamist. Leedu paistab uuringus silma riigina, kus autoomamine on jätkuvalt eriti oluline väärtus. Kui Eestis leidis 40 protsenti vastanutest, et auto peaks kindlasti olema nende omanduses ning Lätis oli sama näitaja 44 protsenti, siis Leedus ulatus see koguni 65 protsendini.
Ka järgmised näitajad viitavad sellele, et Leedus nähakse autot jätkuvalt rohkem omandina kui teenusena. Näiteks täisteenusliisingu tuntus oli Leedus madalam kui Eestis ja Lätis ning samuti oli seal suurem mitme auto olemasolu leibkonnas. Eestis märkis mitme auto olemasolu 31 protsenti vastanutest, Lätis 26 protsenti ning Leedus 39 protsenti.
Riikide erinevused ilmnesid ka küsimuses, kui tõenäoliseks peetakse järgmise viie aasta jooksul auto omamisest täielikult loobumist. Sellist võimalust pidas tõenäoliseks Eestis 22 protsenti vastanutest, Lätis 20 protsenti ja Leedus 13 protsenti.
Nooremad veavad muutust
Kõige selgemalt paistab muutuv suhtumine välja nooremate vastajate seas. Uuring näitab, et kuni 39-aastaste seas on auto omamise olulisus märgatavalt väiksem kui vanemates vanuserühmades. Samuti ollakse selles vanusegrupis avatuimad täisteenusliisingule, pikaajalisele rendile ja teistele paindlikele kasutusmudelitele.
Selle taga võib olla mitu põhjust. Nooremad inimesed elavad sagedamini linnades, kus ühistransport, rattaringlus ja jagamisteenused on paremini kättesaadavad. Samuti väärtustatakse paindlikkust ning soovitakse vältida pikaajalisi kohustusi ja suuri väljaminekuid. Lisaks on noorem põlvkond harjunud kasutama teenuseid tellimuspõhiselt. Järjest sagedamini nähakse ka autot teenusena, mitte tingimata omandina.
Suhtumise muutus ei tulene ühest konkreetsest põhjusest, vaid mitme teguri koosmõjust. Viimastel aastatel on kallinenud nii sõidukid kui ka nende ülalpidamine. Lisaks ostuhinnale tuleb arvestada hooldus-, remondi- ja kindlustuskuludega ning ebakindlam majanduskeskkond on pannud inimesi oma väljaminekuid senisest hoolikamalt planeerima.
“Inimeste ootused on muutunud. Omamine iga hinna eest ei ole enam popp, inimestele on tähtis mugavus ja paindlikkus ning see, et asju saaks ajada murevabalt. Kohustusi ja koormatisi tahetakse aina vähem. Alternatiivsete liikuvusteenuste laiem valik ja parem kättesaadavus mõjutavad inimeste valikuid tulevikus veelgi enam,” ütles Rebane.
Auto tähtsus ei kao, muutub arusaam omamisest
Uuringust ei joonistu välja auto tähtsuse vähenemine. Auto on jätkuvalt oluline osa inimeste igapäevaelust ning paljude jaoks siiski ka iseseisvuse sümbol. Ka küsimus auto omamisest loobumise kohta näitab, et enamik Baltikumi elanikke ei näe lähitulevikus autot millestki, millest oleks võimalik täielikult loobuda.
Küll aga näitavad tulemused, et muutumas on arusaam sellest, kuidas autot kasutada soovitakse. Kui vanemad põlvkonnad seostavad autot sagedamini omamisega, siis nooremad väärtustavad üha enam ligipääsu autole sõltumata sellest, kelle nimele see registreeritud on.
