Sel nädalal võttis Riigikogu vastu töölepingu seaduse muudatused, mis aitavad vähendada soolist palgalõhet, tagada võrdse tasustamise võrdväärse töö eest, tugevdada tööotsijate positsiooni palgaläbirääkimistel ja muuta värbamissüsteemi läbipaistvamaks. Sellest kirjutab BNS.
Seadusemuudatused puudutavad palgavahemiku avalikustamist. Tööandja on kohustatud kandidaadile kirjalikult teatama eeldatava palga suuruse või selle vahemiku enne esimest tööintervjuud.
Eelmise palga kohta küsimise keeld: värbamisprotsessis on otseselt keelatud uurida kandidaadi palga suurust eelnevas töökohas.
Samuti laieneb õigus rääkida palgast — tööandjad ei saa enam keelata töötajatel oma sissetulekuid arutada.
Olulisel kohal on ka võrdse palga põhimõte. Töölepingu seaduses on nüüd selgemalt sätestatud, et mehed ja naised peavad saama võrdset palka võrdse või võrdväärse töö eest.
Edaspidi peab tööandja kirjalikult teatama tööotsijale eeldatava töötasu suuruse või selle vahemiku enne esimest tööintervjuud. Eesmärk on anda kandidaadile võimalus valmistuda palgaläbirääkimisteks ja soovi korral konkursil osalemisest loobuda. Need muudatused säästavad nii tööandja kui ka tööotsija aega, kui nende palgaootused ei kattu.
Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo hinnangul on töötasu üks olulisemaid tegureid töökoha valikul ning inimestel peab olema võimalus teha teadlikke otsuseid juba värbamisprotsessi alguses. „Varasem palgainfo avalikustamine ja läbipaistvuse suurendamine aitavad vähendada põhjendamatuid palgaerinevusi ja kujundada õiglasemat tööturgu,“ lisas Keldo.
Vastu võetud muudatused sätestavad selgemalt keelu küsida kandidaadi eelmise või praeguse palga kohta. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus töötaja eelnev palk mõjutab põhjendamatult tema tulevast töötasu ja töötingimusi.
Lisaks sätestatakse töölepingu seaduses tööandjale kohustus tagada meestele ja naistele võrdne palk võrdväärse töö eest. See sama põhimõte kehtib soolise võrdõiguslikkuse seaduses alates 2004. aastast. See tähendab, et tööandja on kohustatud maksma võrdset palka sama või võrdväärse töö eest, välja arvatud juhtudel, kui erinevaks tasustamiseks on objektiivsed ja sooneutraalsed põhjused.
Seaduses leiab oma koha ka tööriist Palgapeegel, mille eesmärk on aidata tööandjatel vabatahtlikkuse alusel analüüsida palgalõhet oma ettevõttes ja seeläbi tõsta nende teadlikkust, samuti toetada õiglaste palgasüsteemide väljatöötamist ja kasutamist.
Keldo sõnul ei teki palgaerinevused sageli mitte kellegi soovist diskrimineerida, vaid pigem analüüsi ja teadlikkuse puudumisest. „Tööriist Palgapeegel ongi loodud selleks, et pakkuda juhtidele mugavat ja automatiseeritud viisi oma organisatsiooni palgasüsteemide hindamiseks ja võimalike probleemide varajaseks avastamiseks,“ lisas minister.
Palgapeegel näitab, kas organisatsioonis on sooline palgalõhe ja kui suur see on. Rakendus annab ülevaate soolise võrdõiguslikkuse olukorrast organisatsioonis, võimaldab jälgida palgalõhet, keskmisi ja mediaanpalku, samuti töötajate soolist koosseisu ja jaotust erinevate ametikohtade vahel.
Lisaks on tööandjatele vabatahtlikuks kasutamiseks kättesaadavad ametikohtade väärtuse hindamise metoodika ja tööriist. Samuti pakutakse 2006. aasta jooksul projekti PALK raames tööandjatele tasuta kursusi ametikohtade väärtuse hindamise ja palgastruktuuride loomise kohta.
