Uute ravimite arendamist ja nende innovatsiooni toetades ei tohi ravimite hinnad, kättesaadavus ja patsiendiohutus jääda tagaplaanile, rõhutas sotsiaalminister Karmen Joller teisipäeval Luxembourgis toimunud Euroopa Liidu terviseministrite kohtumisel, teatab BNS.
Kohtumise keskne teema oli Euroopa tervisebiotehnoloogia pakett, mille eesmärk on toetada uudsete biotehnoloogiliste ravimite, ravimeetodite ja tervisetehnoloogiate arendamist ning kasutuselevõttu Euroopas. Uued biotehnoloogilised lahendused võivad tähendada paremat vähiravi, täpsemaid uuringuid, kiiremat diagnoosi või uusi võimalusi haiguste raviks, mille puhul täna head ravi veel ei ole.
Karmen Jolleri sõnul on bioloogilised ravimid meditsiinis üks viimaste aastakümnete suurimaid läbimurdeid, mille mõju on võrreldav antibiootikumide ja vaktsiinide omaga. Ta rõhutas, et innovatsiooni toetamine peab olema tasakaalus ravimite kättesaadavusega. Euroopa Liidus ei tohiks kehtestada reegleid, mis põhjendamatult lükkavad edasi uute ja originaalist soodsamate bioloogiliselt sarnaste ravimite ehk biosimilaride turule jõudmist. Biosimilarid on sageli ligikaudu 30 protsendi võrra odavamad kui originaalravimid.
“Kui ühel ravimil on aastaid väga kõrge hind ja konkurentsi tekkimine on takistatud, tuleb teha raskeid valikuid – kelle ravi saab rahastada kohe ja kelle ravi peab ootama. Meie eesmärk on, et uued ravimid jõuaksid inimesteni kiiremini,” ütles Joller. “Kui ravimite turul tekib aus konkurents, võidavad patsiendid. Hind langeb, kättesaadavus paraneb ja tervishoiusüsteem saab sama raha eest rohkem abi pakkuda.”
Eesti vaatest võib uutele ravimitele anda pikema kaitseperioodi vaid siis, kui selleks on selge põhjus. Näiteks juhul, kui ravim aitab haiguse puhul, millele seni head ravi ei ole, või annab patsiendile olemasolevate ravimitega võrreldes selgelt parema tulemuse. Kui lisakaitset antakse liiga lihtsalt ja konkurents on takistatud, lükkub odavamate ravimite turule jõudmine edasi.
Bioloogiliste ravimite roll kasvab kiiresti. 2025. aastal moodustasid bioloogilised ravimid ligi poole Euroopa Liidus registreeritud ravimitest. Bioloogilised ravimid on oluliselt parandanud vähi, reumatoidartriidi, põletikuliste soolehaiguste, psoriaasi ja mitmete teiste raskete haiguste ravivõimalusi ning biosimilarid aitavad neid tõhusaid ravimeid tuua suurema hulga inimesteni.
Biosimilarid on bioloogiliste ravimite samaväärsed järglased ehk ravimid, mille toime, ohutus ja kvaliteet on võrreldavad algse ravimiga. Euroopas tekib biosimilaride konkurents hinnanguliselt vaid umbes 10 protsendile innovaatilistest bioloogilistest ravimitest.
Terviseministrite kohtumisel arutatakse ka seda, et vaja on selgemaid reegleid uutele siirdamiseks mõeldud elundite töötlemise meetoditele. Näiteks on arenenud tehnoloogiad, mis võimaldavad siirdamiseks mõeldud elundit kehaväliselt kauem elus hoida ja selle seisundit paremini säilitada. See võib tulevikus suurendada võimalust, et sobiv elund jõuab patsiendini õigel ajal ja paremas seisus.
