Värske SEB uuring näitab, et ligi viiendik Eesti inimestest lükkab edasi töökoha vahetamisega seotud otsuseid, vahendab BNS.
Kui sageli arvatakse, et peamine põhjus on vähene valmisolek oma karjääris muudatusi teha, siis tegelikkuses mängivad suuremat rolli ebakindlus majandusolukorra ja tööturu suhtes, selgete edasiste plaanide puudumine või soov säilitada olemasolev stabiilsus.
Töökoha- ja karjääriotsuseid lükkab edasi 17 protsenti uuringus osalenutest. Suurim osa neist ehk 39 protsenti ei ole muutust ette võtnud, kuna nad on oma praeguse tööga rahul. See tuleb eriti esile 50-74-aastaste seas, kellest kuni pooled ei soovi enam tööalaseid muudatusi teha. Ka kõrgema netosissetulekuga alates 2000 eurost vastajate seas ütleb kuni 50 protsenti, et nad ei pea karjäärimuutust vajalikuks, kuna on praeguse tööga rahul.
Samas on märkimisväärne hulk inimesi, keda hoiab tagasi ebakindlus: 13 protsenti ütleb, et neil puudub selgus, milline võiks olla järgmine samm, 12 protsenti kardab kaotada senise stabiilsuse ja kindla sissetuleku ning 12 protsenti viitab ebakindlusele majandusolukorra ja tööturu suhtes.
Vähene selgus karjääri edendamise järgmiste sammude osas on kõrgeim kuni 550 euro suuruse netosissetulekuga inimeste seas, ulatudes selles segmendis kuni 25 protsendini, ja 18-29-aastaste noorte hulgas 22 protsendini. Just nendes kahes grupis on kõige rohkem neid, kes ei tea, mida tööalaselt edasi teha.
Töökoha vahetusega seotud stabiilsuse kaotamise hirm on suurim 30-49-aastaste grupis (16 protsenti), mis kinnitab, et see on eluetapp, kus mitmed olulised otsused, näiteks pere loomine, kodu ost ja laenud on tehtud ja risk tundub liiga suur. Sarnane muster ilmneb ka 1000-1500 euro suuruse sissetulekuga inimeste seas, kus stabiilsuse kaotamise hirm ulatub samuti ligi 16 protsendini.
SEB personali ja koolituse divisjoni direktori Margit Pugali sõnul näitab uuring, et töökohavahetuse ja karjäärivalikute edasilükkamise taga ei ole ainult julguse vähesus või ebakindlus, vaid tihti puudub inimesel selgus.
„Paljud inimesed ei tee karjäärimuutust mitte seetõttu, et nad ei julgeks, vaid nad ei tea, milline võiks olla järgmine tööalane samm. Eriti nooremate puhul on näha, et neil on julgus teha tööalaseid valikuid, kuid puuduvad täpsed edasised plaanid. See näitab, et noorte teadmised karjäärivõimalustest ja sellest, kuidas oma karjääri pikemas perspektiivis kujundada, on piiratud. Praktikavõimaluste pakkumine tööandjate poolt aitab tõsta noorte teadlikkust erinevatest töö- ja ärivaldkondadest. Samal ajal on kogenumate töötajate seas rohkem neid, kes on oma rolliga rahul ega tunne vajadust muutuseks. Kindlasti on töövahetus organisatsioonisiseselt turvalisem samm kui ettevõttest välja liikuda. Seepärast on oluline, et tööandjad pakuksid oma töötajatele karjäärinõustamist ning juhid oskaksid vajadusel ka võimalike järgmiste tööalaste sammude osas nõustada. SEB-s oleme juhtidele teinud mitmeid koolitusi, mis nende oskusi selles osas arendavad ,“ ütles Pugal.
SEB korraldatud tarbijauuringu viis tänavu aprillis läbi uuringufirma Norstat. Vastasid 1002 Eesti elanikku, vanuses 18-74 eluaastat.
