Siseministeerium kustub üles suvel, kui lastel koolikohustus katkeb, märkama hädas lapsi, vahendab BNS.
Algavat pikka koolivaheaega on lapsed pikisilmi oodanud, kuid paraku ei tunne kõik end sel ajal turvaliselt. Koolivaheajal väheneb kontakt õpetajate, treenerite ja teiste tugivõrgustiku liikmetega, kes sageli esimesena märkavad, kui lapsel on raske. Suvel veedetakse rohkem aega kodus ja internetis ning nii võib osa muresid jääda senisest enam varju. Seetõttu on oluline pöörata laste turvalisusele tähelepanu koolivaheajal.
Viimase viie aasta jooksul on lastekaitsepäeval registreeritud keskmiselt 55 lähisuhtevägivallaga seotud väljakutset või kõnet. Suvisel koolivaheajal juunist augustini laekus 2025. aastal üle 4900 lähisuhtevägivallaga seotud kõne, ehk kuus keskmiselt rohkem kui 1600 kõnet ning 53 kõnet ööpäevas.
„Koolis märkavad lapse muresid sageli õpetajad või tugispetsialistid. Suvel seda turvavõrku igapäevaselt kõrval ei ole ning siis muutub eriti oluliseks, et tähelepanelikud oleksid kõik täiskasvanud – naabrid, sugulased, sõbrad, treenerid ja kogukond tervikuna,“ ütles siseminister Igor Taro.
Statistika näitab, et suvekuudel suureneb ära jooksnud laste arv ning mitmes piirkonnas kasvab ka lähisuhtevägivallaga seotud väljakutsete hulk. Puhkuste ajal ollakse rohkem koos, pinged võivad kasvada ning abi küsimine võib olla keerulisem. Samal ajal suureneb laste internetis veedetud aeg, sest kool ja huviringid on pausil.
„Vägivald ei puhka suvel. Laps ei pruugi ise abi küsida ega osata oma olukorda sõnadesse panna. Sageli märkab esimesena hoopis keegi kõrvaline, et midagi on valesti,“ lisas siseminister: „Kui miski tundub vale, tasub seda tunnet usaldada.“
Seetõttu kutsub riik sel suvel kõiki lapsevanemaid ja täiskasvanuid lapsi rohkem märkama ja reageerima.
Vahel võib üks lihtne küsimus “Kuidas sul päriselt läheb?“ anda lapsele tunde, et ta ei ole oma murega üksi. Abi küsimine või abi pakkumine ei ole pealekaebamine. See on hoolimine ja lapse aitamine. Kõigil on vastutus märgata ja kohustus reageerida, kui laps võib olla hädas.
„Märkamine ei tähenda kellegi ellu sekkumist, vaid hoolimist. Meil kõigil on vastutus märgata, kui laps võib vajada abi, ning kohustus ka reageerida. Lapse abivajadusest tuleb anda teada lasteabile või omavalitsuse laste heaolu spetsialistile. Kui laps on hädaohus, tuleb helistada politseisse. Vahel võib üks tähelepanelik täiskasvanu, kes õigel hetkel reageerib, muuta lapse elu,“ lisas sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse juht Kristiina Kaldma.
Abi ja nõu saab ööpäevaringselt lasteabi telefonilt 116 111 ning lasteabi.ee veebivestlusest. Pöörduda võivad nii lapsed kui ka täiskasvanud. Hädaolukorras tuleb helistada 112.
