Kooskõlastusringile saadetud kriisireservi seaduse eelnõu aitab kindlustada siseministeeriumi valitsemisala toimetulekut pikaajalistes kriisides ning lahendada rolliselguse mured, kus ühe vabatahtliku panustamist võivad oodata korraga mitu asutust, vahendab BNS.
“Vastutame siseministeeriumi valitsusalas 19 riigikaitseülesande eest. Need on ülesanded, mis hoiavad riigi toimimas ja inimesi kaitstuna. Näiteks peab ka kõige raskemates oludes olema tagatud avalik kord, jätkuma päästetööd ja töötama hädaabinumber 112. Nende ülesannete täitmine on vajalik ka riigi sõjaliseks kaitseks, kuid see eeldab piisavalt inimesi,” selgitas eelnõu vajalikkust siseminister Igor Taro.
Eelnõu eesmärk on määrata selged kriisirollid nii endistele siseturvalisuse töötajatele kui ka vabatahtlikele, kes soovivad panustada. Seadus annab neile kindlad õigused, sotsiaalsed tagatised ja tööalase kaitse, kui nad kriisi ajal appi tulevad. Samuti saavad nad vajaliku väljaõppe ning nende panust saab toetada kokkulepitud hüvitistega. Lisaks aitab see vältida olukorda, kus sama inimene peab kriisi ajal täitma mitut rolli korraga.
Siseministri sõnul on inimeste huvi panustada siseturvalisusesse aastast-aastasse kasvanud ning paljud inimesed tegutsevad mitmes rollis korraga – nad võivad olla näiteks vabatahtlikud päästjad, abipolitseinikud või kaitseliitlased ning töötada ka riigikaitselisel ametikohal. “Erinevates Eesti piirkondades inimestega kohtudes esitatakse sageli küsimus, et millises rollis neid kriisi korral kõige rohkem vajatakse? Uus seadus aitab luua selgust ning kindlustada, et iga inimene teab, mis on tema roll ja ülesanded kriisi ajal. Ühtlasi toetab see nii sõjalist riigikaitset, elanikkonnakaitset kui ka siseturvalisust tervikuna,” ütles Taro.
Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räime sõnul on kriisireserv asendamatu just pikaajaliste kriiside aga ka sõjaolukorras. “Eestit võivad korraga tabada mitu kriisi ning ühe kriisi mõju võib kiiresti levida teistesse valdkondadesse. Sellises olukorras kasvab töö maht väga kiiresti. Riik peab suutma tagada inimeste turvalisuse ja abi ka siis, kui koormus on suur. Kriisireserv ei lahenda kõiki probleeme, kuid annab juurde vajalikku jõudu,” kinnitas ta.
Ministeerium ootab eelnõule ettepanekuid 12. juuniks. Ministeerium loodab viia eelnõu riigikokku juba tänavu septembris.
