Eestisse elama asunud ukrainlaste seas on endiselt suurimaks murekohaks erialale vastava töö leidmine ja eesti keele õpe, kuid sellest hoolimata soovib järgneva aasta jooksul siia jääda üha enam ukrainlasi, selgus ÜRO pagulasameti, Eesti Pagulasabi, ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni poolt 2025. aastal läbi viidud Ukraina pagulaste sotsiaalmajanduslikku olukorda kirjeldavast uuringust “SEIS”, kirjutab BNS.
Uuringu peamised tulemused näitavad, et Eestis elavate Ukraina põgenike lõimumise suurimad kitsaskohad on endiselt keelebarjäär ja erialasele kvalifikatsioonile vastava töö leidmine. Samas on tööturul osalus kõrge – 79 protsenti küsitluses osalenud ukrainlastest töötab. Kuid sellest hoolimata ei ole ligi pooltel võimalik teha tööd, mis vastaks nende haridusele ja varasemale kogemusele.
Enamik inimesi ehk 83 protsenti plaanib järgneva aasta jooksul Eestisse jääda, ja see on võrreldes eelmise küsitlusperioodiga 2024. aastal kasvutrendis, kuid siinsete ukrainlaste pikem tulevikuväljavaade on sõja jätkumise tõttu sellest hoolimata ebakindel. Inimeste otsuseid mõjutab jätkuv sõda Ukrainas ning see, et paljud on Eestis oma elud juba üles ehitanud töö, kooli ja kogukonna toel.
Keeleõpe ja igapäevane keelepraktika on jätkuvalt peamised väljakutsed, nagu need olid ka eelmise küsitluse ajal. Üle poole vastanutest vajab paindlikumaid keelekursusi ning paljudel puudub võimalus eesti keelt igapäevaselt harjutada. Samas on keeleoskus paranemas ning enamik kooliealistest lastest käib koolis, mis toetab lõimumist pikemas vaates.
2025. aasta kevadel ja sügisel läbi viidud uuringus osales 399 ukrainlast, kes andsid ülevaate kõigi oma pereliikmete olukorrast, misläbi koguti küsitluse käigus kokku 990 Eestis elava Ukraina põgeniku andmed.
Eestis on 2026. aasta märtsi seisuga ajutise kaitse saanud üle 28 600 Ukraina põgeniku. Lisaks on 6059 Ukraina päritolu inimesel rahvusvaheline kaitse, mida on taotlenud paljud Ukraina põgenikud, kes viibisid enne 24. veebruari 2022 väljaspool Ukrainat ja kellele ajutine kaitse seetõttu ei laiene. Kokku elab Eestis märtsi seisuga ajutise või rahvusvahelise kaitse alusel ligi 35 000 Ukraina kodanikku.
Eesti Pagulasabi seisab humanitaarkriiside tõttu kannatanud inimeste õiguste ja heaolu eest Eestis ja väljaspool. 2000. aastal asutatud ja Euroopa Liidu poolt sertifitseeritud humanitaarorganisatsioon toetab inimesi kriisipiirkondades humanitaarabiga ning aitab taastada põgenike sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. Anneta Eesti Pagulasabi kodulehel, et saaksime tagada kriitilise tähtsusega abi inimestele, kes seda väga vajavad.
