Rahandusministeeriumi värske avaliku teenistuse aastakoondvaade näitab, et riik ei ole palgaralli vedur, vaid liigub ülejäänud Eesti keskmisega peaaegu identses tempos, kirjutab BNS.
2025. aastal oli avaliku teenistuse palgakasv 5,7 protsenti ning erasektoris esialgsetel andmetel 5,8 protsenti. Samal ajal on riik teadlikult tõmmanud koosseise koomale – personaliotsingute arv ja avalike teenistujate arv langes.
„Paljude maailmapilti see ei mahu, aga avalikku teenistusse on Eestis hakatud pürgima sõnadega, et tahetakse midagi oma riigile, kuigi palk on riigitööl madalam. Madalam ta kõigil haridus- ja ametiastmetel erasektoriga võrreldes ka on, ent kuigi oma riiki panustab muidugi ka erasektor, peaksime rohkem hindama aadet, millega riiki otse teenitakse. Me avaliku sektori kvaliteet väärib seda,“ sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
Esialgsetel andmetel töötas 2025. aastal avalikus sektoris kokku 138 568 inimest. Sellest moodustas avalik teenistus 28 314 töötajat, mida on 142 inimese võrra vähem kui aasta varem. Sealjuures, kui jätta kõrvale julgeolekuolukorrast tingitud kasv Kaitseministeeriumi valitsemisalas (+207 teenistujat), oleks avalik teenistus vähenenud tervelt 349 inimese võrra.
Voolavuse näitajad kinnitavad, et riigisüsteemis ei valitse kriis. Kuigi vabatahtlik voolavus kasvas 8,6 protsendini, siis koguvoolavus, mis sisaldab ka koondamisi, langes 14,6 protsendilt 13,5-le. Lisaks vähenes 2025. aastal personaliotsingute arv 10,5 protsenti, mis viitab sellele, et asutused teevad struktuurseid muudatusi kaalutletult ega täida iga vabanenud kohta automaatselt uue inimesega, vaid otsivad võimalusi töö ümberkorraldamiseks.
Kvalifikatsioonitase on avalikus sektoris jätkuvalt kõrge: kui Eesti tööturu keskmine kõrgharidusega töötajate osakaal on 43 protsenti, siis avalikus teenistuses on see 65 protsenti ja ametnike arvestuses suisa 83 protsenti. „Avaliku teenistuse kõrge haridustase kergitab küll sektori keskmist palganumbrit, kuid sarnase vastutusega ametikohtade puhul jääme erasektori palgapakkumistele endiselt alla. Eriti teravalt tunnetame seda juhtide ja tippspetsialistide tasandil,“ märkis Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak.
Hoolimata avalikust survest on huvi riigitöö vastu rekordtasemel: ühele avalikule konkursile kandideeris riigiasutustes keskmiselt 26 inimest. Töötajate lojaalsust kinnitab stabiilsusindeks 89,8 protsenti ning asjaolu, et 60 protsenti riigiasutuste juhtidest on samas asutuses töötanud üle kümne aasta, tagades vajaliku institutsionaalse mälu.
Märkimisväärne on trend, et riigiasutustes töötab üha rohkem inimesi, kes elavad väljaspool Harjumaad, panustades regionaalsesse arengusse ja hoides elu üle Eesti.
Rahandusministeerium avalikustab avaliku teenistuse ametnike palgad seaduse alusel iga aasta 1. mail, et tagada läbipaistvus ja palkade võrreldavus.
