Kevad alles algab ja koos sellega ka nohu, aevastamise ning vesiste silmade hooaeg. Kuid kas see on alati külmetus? Sellest, millal tuleks lüüa häirekella, millised analüüsid on tõeliselt vajalikud ja millised mitte, kas allergiaravimeid tasub karta ning kas haigusest on võimalik „välja kasvada“, rääkis MK-Estonia ajalehele Maria Mikkal – Ida-Tallinna Keskhaigla allergoloog-immunoloog.
– Miks nimetatakse allergiat sageli 21. sajandi haiguseks? Kas seda on tõesti rohkem kui 20–30 aastat tagasi?
– See on seotud linnastumise ja sellega, mida me nimetame „läänelikuks elustandardiks“. Kõik – see, kuidas me elame, mida sööme ja mida sisse hingame – mõjutab meie immuunsüsteemi. Geneetilise eelsoodumusega inimestel võib see viia allergia tekkimiseni.
Kui inimene elaks teistsugustes tingimustes, ei pruugiks haigus võib-olla üldse avalduda. Lisaks suudame me täna paremini diagnoosida: teame rohkem ja oskame sümptomeid täpsemalt tõlgendada.
Hooajalised põhjused
– Millised allergia liigid on praegu kõige levinumad?
– Meie piirkonnas esineb kõige sagedamini allergiat õietolmu, loomade ja kodutolmulestade suhtes. Lastel on sageli toiduallergiat – reaktsioone tetaud toiduainetele. Paljudel see siiski vanusega kaob. Mitte alati, aga üsna sageli..
Seevastu reaktsioon õhus levivatele allergeenidele – õietolmule, tolmule, loomadele – reeglina ei möödu. Seejuures võib sümptomite tugevus muutuda , sõltuvalt hooajast ja üldisest tervislikust seisundist.
– Millisele aastaajale langeb allergia kõrgaeg?
– Kõik sõltub sellest, mille vastu inimesel täpsemalt allergia on – erinevatel inimestel langeb kõrgaeg erinevale ajale.
Praegu hakkab juba õitsema lepp. Peamine kevadine tippaeg on aga mai, mil õitseb kask.
Suvel, juunis ja juulis, on kõrreliste ja teraviljade hooaeg. Suve lõpus hakkavad õitsema korvõielised. Nendele reageerib vähem inimesi, aga ka selliseid juhtumeid on. Seejärel, sügise lähenedes, kasvab kodutolmu allergeenide osatähtsus – reaktsioon niinimetatud tolmulestadele.
– Kas meie kliimale on iseloomulik allergia hallituse ja spooride vastu?
– Sooja ja niiske ilmaga hallitusseente , kõige sagedamini Alternaria eoste tase õhus tõepoolest tõuseb. Mõnedel inimestel, eriti astmaatikutel, võib see reaktsiooni esile kutsuda.
Kuid Eestis esineb selliseid juhtumeid harvemini kui näiteks õietolmuallergiat – see on pigem soojemate ja niiskemate piirkondade probleem.
Meil muutub eoste tase kõrgemaks kevadel, suve lõpus ja sügisel, peamiselt vihmade ajal. Reaktsioonid on küll võimalikud, kuid need on vähem levinud.
Eraldi tasub tähelepanu pöörata majasisesele hallitusele – see võib samuti sümptomeid põhjustada. Üldiselt ei ole see Eesti jaoks kõige tüüpilisem probleem: meil on õhk vastupidi sagedamini kuiv.
– Kevaditi ajavad inimesed allergiat sageli külmetusega segi. Kuidas neil vahet teha?
– Kui igal kevadel tekivad aevastamine ja nina kinnisus, on see juba piisav põhjus allergiat kahtlustada. Sama kehtib sümptomite kohta, mis kestavad paar päeva, kaovad ja tulevad taas tagasi – erinevalt külmetusest, mis kestab tavaliselt umbes nädala.
Veel üks tunnus on see, kui reaktsioon esineb ainult õues ja möödub siseruumides.
Iseloomulikuks jooneks on ka läbipaistev ja vesine, ilma värvimuutuseta eritis ninast.
Kahtluse korral võib võtta antihistamiinikumi: see ei tee halba, ent allergilise reaktsiooni puhul toob tavaliselt leevendust üsna kiiresti, vahel isegi poole tunniga. Sümptomid ei pruugi küll täielikult kaduda, kuid märgatav paranemine on juba heaks orientiiriks.
– Kas juhtub ka seda, et sellised seisundid maskeeruvad mõne teise haiguse, mitte ainult külmetuse varju?
– Jah, näiteks võib tegemist olla astmaga. Seda on mitut tüüpi: allergeenidega seotud, nendega mitteseotud või hoopis füüsilise koormuse korral tekkiv.
Oletame, et inimene teeb õues sporti ja tal tekivad hingamisraskused, kuiv köha ning õhupuudus – need on tüüpilised astma ilmingud. Sellistel puhkudel vaatame, kas on olemas seos õitsemisperioodiga või tekivad sümptomid üksnes füüsilise koormuse korral.
Lastefaktor
– Eriti palju esineb allergiat praegu lastel, sealhulgas just kõige pisematel. Miks see nii on?
– Tegelikult nimetavad vanemad väga sageli allergiaks seda, mis selle alla üldse ei kuulu. Tänapäeval on palju enesediagnoosimist ja sellest tulenevalt ka ekslikke järeldusi.
Näiteks naha punetus või lühiajalised reaktsioonid teatud toiduainetele ei tähenda alati allergiat.
Kui rääkida tõelisest, arsti poolt kinnitatud allergiast, siis selliseid juhtumeid loomulikult esineb. Ja me tõesti näeme, et neid on üha rohkem.
Kui varem arvati, et allergia rasked vormid avalduvad hiljem, siis praegu võivad sümptomid esineda juba päris väikestel lastel.
Kuid siin ei ole ühte konkreetset tegurit. See on alati kombinatsioon eelsoodumusest ja keskkonnamõjudest.
– Kas laps võib allergiast „välja kasvada“? Üsna levinud probleem on väikelaste ninakinnisus, hoolimata sellest, et külmetust pole ja adenoididega on kõik korras.
– Üheselt vastata ei saa – kõik sõltub lapse vanusest. Väikestel lastel on ninakäigud väga kitsad ja isegi väike limaskesta turse võib põhjustada hingamisraskusi.
Seetõttu juhtub tõesti, et vanusega olukord paraneb. Siiski on oluline mitte panna diagnoosi „tunde järgi“, vaid läbida uuringud.
Praktikas näeme sageli, et nina turse ei pruugi üldse olla seotud allergiaga. Kuid kui põhjus on siiski selles, tuleb seda ravida.
– Ehk siis, kui lapsel on allergiline nohu, on parem siiski pöörduda arsti poole?
– Jah, ma arvan, et tasub. Mida noorem on laps, seda tugevamalt mõjutab see tema hingamist. Sageli hakkab laps hingama suu kaudu.
Aga suu kaudu hingamine on tõsine probleem. See on seotud sagedaste infektsioonidega, võib mõjutada hambumuse kujunemist ja nõuab hiljem ravi. Lisaks tekib unepuudus, mis omakorda tähendab raskusi keskendumise, mälu ja õppimisega.
Kui laps harjub suu kaudu hingama, võib see ajapikku kinnistuda ning lapsel on hiljem raske normaalse ninahingamise juurde naasta.
– Kas selline lapsepõlves esinev nohu võib aja jooksul muutuda astmaks?
– Selline seos on tõepoolest olemas. Seetõttu rõhutame alati, et isegi kergeid haigusnähte tuleb ravida.
Ülemiste hingamisteede põletik võib aja jooksul levida allapoole. Selle tulemusena suureneb ravimata allergilise nohu korral astma tekkerisk ligikaudu 20 korda.
Analüüsid vs sümptomid
– Milliseid meetodeid kasutatakse praegu diagnoosimiseks? Kumb on täpsem – kas vereanalüüs või nahatestid?
– See on levinud eksiarvamus, et üks meetod on teisest parem.
Aeg-ajalt tekib isegi omamoodi “mood”: ühel hetkel loodavad patsiendid saada nahateste, teisel aga eelistavad vereanalüüsi.
Tegelikult need meetodid täiendavad teineteist ning ei saa väita, et üks neist oleks täpsem. Mõlemad annavad vajalikku infot.
Diagnostikat puudutava otsuse langetab alati arst, lähtudes patsiendi haigusloost, sümptomitest ja individuaalsetest eripäradest.
– Kui silmad jooksevad vett, kas see on alati allergia tunnus?
– Ei, mitte alati. Kõige sagedamini on pisarate voolamine seotud hoopis silmade kuivusega – nii kummaliselt kui see ka ei kõla.
Näiteks kui tuule käes hakkavad silmad vett jooksma, on see 90% juhtudest kuiva silma sündroom, mille puhul on abiks niisutavad silmatilgad.
Lisaks võivad silmad ja nina reageerida ärritusele täpselt samamoodi nagu allergia puhul. Kevadel, kui lumi on sulanud, tõuseb õhku ohtralt tolmu ja peenosakesi – kõik see, mis on jooksul kogunenud. See võib limaskesti mehaaniliselt ärritada.
Täpselt samamoodi mõjub ka tubakasuits või saastunud õhk. Selle tagajärjel tekivad sarnased sümptomid: nina jookseb, inimene aevastab ja silmad muutuvad vesiseks.
Mitte ainult õietolm
– Inimene läks puhkama soojale maale – nahale tekkisid laigud ja, sügelus. Kas see on päikeseallergia?
– Päikeseallergiat kui sellist ei ole tegelikult olemas. Esineb harvu IgE reaktsioonide juhtumeid (immuunsüsteemi toodetavate antikehade ehk valkude klass – toim.), näiteks päikesest tingitud nõgestõbi, kuid see on pigem erand.
Enamasti on tegemist lihtsalt naha reaktsiooniga ultraviolettkiirgusele. Tavaliselt juhtub see siis, kui inimene satub pärast pikemat pausi järsult intensiivse päikese kätte.
Sellistel puhkudel soovitame päikesega harjuda järk-järgult: viibida vähem päikese käes, katta nahk riietega, kasutada antihistamiinikume ja päikesekaitsekreeme.
– Kas organismi on võimalik loomade kohalolekuga tasapisi “harjutada”, et vähendada allergiaohtu?
– Kui peres on juba loom ja sünnib laps, ei ole see kindlasti põhjus lemmikloomast vabanemiseks Loobumiseks.
Varem arvati, et varajane kokkupuude loomadega võib riski vähendada, eriti lapse esimesel eluaastal. Tänaseks sellist kindlust enam ei ole.
On andmeid, et esimestel elukuudel võib see tõepoolest anda teatud kaitsva efekti, kuid veenvaid tõendeid on esialgu veel vähe.
Seetõttu universaalset reeglit ei ole. Oluline on lihtsalt elada normaalset elu. Ja nii banaalne kui see ka pole, mida vähem stressi – seda parem.
Mis on väikelaste puhul tõeliselt oluline, on see, et desinfitseerimisega ei mindaks äärmustesse. Liigne steriilsus ei too kasu.
– Mis on ristallergia?
– See on kõige levinum õietolmuga seotud toidureaktsioonide tüüp. Ehk siis inimesel juba eelnevalt tekkinud tundlikkus õietolmu suhtes.
Asi on selles, et õietolmus ja teatud toiduainetes – värsketes puuviljades, köögiviljades, pähklites – sisalduvad sarnase struktuuriga valgud. Need ei ole küll identsed, kuid piisavalt sarnased, mistõttu organism võib need omavahel “segi ajada”.
Kui inimene – näiteks tundlikkusega kase õietolmu suhtes – sööb õuna, tajub immuunsüsteem seda kui kontakti õietolmuga. Reaktsioon tekib juba suuõõnes – sügelus, turse ja ebamugavustunne. Enamasti ei ole see ohtlik.
Inimene reageerib tavaliselt just värsketele toiduainetele, kuid pärast kuumtöötlemist võib neid julgelt tarbida, sest valk kuumuse käes laguneb.
Samas ei ole mingit vajadust loobuda kõikidest köögi- ja puuviljadest – see on vale lähenemine. Piirata tasuks vaid neid toiduaineid, mis sümptomeid esile kutsuvad.
– Aga kui rääkida toiduallergiast, näiteks pähklite suhtes – kas see jääb kogu eluks või võib ka mööduda?
– Kõige sagedamini jääb reaktsioon pähklitele kogu eluks. Kuid siin on samuti omad nüansid.
Allergia võib olla erinevat tüüpi. Näiteks ristallergia, mis on seotud õietolmuga. Sellistel puhkudel on ilmingud tavaliselt kergemad: mõnikord sümptomid esinevad, teinekord jälle mitte.
Näiteks õitsemisperioodil võivad sümptomid tugevneda, muul ajal aga üldse puududa.
Samuti võib inimene taluda väikeses koguses pähkleid täiesti rahulikult, kuid suurema koguse tarbimisel tekib reaktsioon.
– Mida teha kodutolmu allergia korral?
– Tolmulestad toituvad surnud naharakkudest ja elavad seal, kus inimene kõige sagedamini viibib – voodis, pehmes mööblis. On erinevaid lesta liike: ühed elavad tolmus, teised jahus, kolmandad vanades paberites.
Kui tolmustes ruumides tekivad inimesel sellised sümptomid nagu sage aevastamine, köha, nohu, silmade sügelus ja punetus, hingamisraskused – võib see viidata reaktsioonile kodutolmu suhtes.
Sellisel juhul soovitame pesta voodipesu kord nädalas vähemalt 60-kraadise temperatuuri juures ning teha regulaarselt märgpuhastust – eriti magamistoas.
Vahel võib kerge aevastamine olla lihtsalt reaktsioon ärritusele. Kuid kui on tekkinud tugevam reaktsioon – näiteks raskustunne rinnus või hingamisraskus – tuleb pöörduda arsti poole.
Samuti tasub pöörata tähelepanu ruumidele, kus sümptomid tugevnevad: vanad majad, arhiivid, raamatukogud, laod. Kui inimesel hakkab regulaarselt sellistes kohtades halb, on mõisltik läbida uuringud.
Vale materjal
– Mõned inimesed on väga tundlikud metallide, näiteks nikli suhtes…
– Jah, seda tuleb ette, kuid see on juba hoopis teistsugune mehhanism. Me nimetame seda aeglast tüüpi reaktsiooniks.
Erinevalt toiduallergiast või reaktsioonist õietolmule ei avaldu sümptomid sellistel puhkudel koheselt. Näiteks paneb inimene kõrvarõngad kõrva, kuid sügelus või lööve tekib alles mitme päeva pärast.
Samamoodi võib nahk reageerida ka kosmeetikale – mõnikord ilmneb reaktsioon isegi viie päeva möödudes.
Sellisel juhul on peamine lahendus vältida kokkupuudet reaktsiooni esilekutsuva ainega ning mitte kanda just seda konkreetset metalli sisaldavaid esemeid.
– Kas taoline reaktsioon võib tekkida ka hambakroonides kasutatavate materjalide või implantaatide suhtes?
– Jah, kuigi seda esineb harva. Ja mitte ainult metallile, vaid näiteks ka akrülaatidele, mida hambaravis laialdaselt kasutatakse.
Sellistel puhkudel võib tekkida krooniline põletik, igemete turse, ebamugavustunne. Kuid õnneks on need tõesti haruldased olukorrad, milleks ei olegi võimalik eelnevalt valmistuda. Me ei saa teha testi ja taolist reaktsiooni ennetada. Kõike seda on võimalik teha alles tagantjärele, kui sümptomid on juba ilmnenud. Alles siis saab läbi viia uuringud ja selgitada välja algpõhjuse.
Müüdid ja faktid
– On levinud arvamus, et allergia on seotud parasiitidega. Kui põhjendatud see on?
– Inimesed loevad sellest sageli internetist ja hakkavad muretsema. Tõepoolest, parasiitinfektsioonide korral võib IgE tase ja eosinofiilide (valged verelibled, mis hävitavad allergeene või võõraineid – toim. märkus) tase tõusta. Seda ei juhtu alati, aga tuleb siiski ette.
Täpselt samamoodi võivad need olla kõrgenenud ka allergiliste reaktsioonide korral – see on osa immuunvastusest.
Kuid need näitajad ise ei ole veel diagnoos. Samui ei ole mõtet jälgida IgE taset ravi efektiivsuse näitajana. Inimesel ei pruugi olla mingeid sümptomeid, kõik on kontrolli all, kuid IgE püsib sellegipoolest kõrge – ja nii võib see kesta aastaid.
Nii IgE antikehad kui ka eosinofiilid on osa immuunsüsteemist. Teatud juhtudel pöörame neile tõesti tähelepanu, kuid need on juba keerulisemad või haruldasemad olukorrad.
Mis puutub parasiitidesse: kui inimest miski ei vaeva, pole täiendavaid uuringuid vaja.
Kõrgenenud näitajaid võib esineda ka muude seisundite, näiteks viirusinfektsioonide korral, vahel on see aga hoopis individuaalne eripära. Laborite referentsväärtused on keskmistatud ega pruugi alati igaühele sobida.
Allergoloogias kehtib lihtne põhimõte: kui sümptomeid pole, ei ole vaja midagi otsida ega ravida. Ravitakse ikkagi patsienti, mitte numbreid ega analüüse. Seetõttu on kõige olulisem kliiniline pilt, mitte testid ise.
Juhtub, et testid näitavad positiivset tulemust, kuid inimesel ei esine mingeid allergia ilminguid. See võib viidata pelgalt eelsoodumusele: antikehad on küll olemas, kuid kas reaktsioon tegelikult välja areneb, ei ole teada. Seda on võimatu ette ennustada, täpselt nii, nagu pole võimalik ka haigust “ennetavalt ravida”.
Seetõttu ei ole mõtet ilma näidustuseta iseseisvalt analüüse andma minna. Oluline pole ju mitte ainult tulemus ise, vaid ka selle asjatundlik tõlgendamine.
Esinneb ka valepositiivseid tulemusi. Sellisel juhul keelatakse inimesele ilma igasuguse aluseta hulk toiduaineid – vahel isegi 20–30 nimetust. See tekitab tõsist stressi, mis võib negatiivselt mõjutada nii psühhoemotsionaalset seisundit, toitumist kui ka kehakaalu.
– Kas see, kui allergia tekib täiskasvanueas, on signaal terviseprobleemidest?
– Ma ei ütleks nii. Sageli juhtub see tugevate mõjurite tagajärjel: näiteks pärast rasket infektsiooni, nagu gripp või koroona, aga ka tugeva stressi või hormonaalsete muutuste järel. Naistel esineb seda sageli pärast rasedust – sealjuures võivad sümptomid nii tekkida kui ka vastupidi, sootuks kaduda.
See tähendab, et teatud tasakaalutus organismis võib selle protsessi käivitada.
Kuid “varjatud infektsioonidega” seda seostada ei tasu – see kõik on tõestamata.
Kontrolli all
– Paljud pelgavad antihistamiinikume. Kui ohutud need on, eriti pikaajalisel kasutamisel?
– Praegu kasutatakse Eestis peamiselt uue põlvkonna ravimeid. Neid peetakse ohutuks ja patsiendid taluvad neid hästi. Peamine on kasutada neid vastavalt näidustusele.
Kõrvaltoimed on võimalikud iga ravimi puhul, kuid neid ei maksa karta. Teine lugu on väikelastega: mida noorem on laps, seda ettevaatlikumalt tuleb ravimite määramisse suhtuda ning neid tuleks kasutada vaid hädavajadusel.
– Sageli määratakse viirusinfektsiooni korral Zyrtecit – nii lastele kui täiskasvanutele.
– See on levinud praktika ja üks vaidlusaluseid kohti allergoloogide ja perearstide vahel.
Nakkusliku nohu korral ei ole antihistamiinikumidel, nagu näiteks Zyrtecil, tõestatud toimet ning need ei vähenda turset.
Tänaseks puuduvad veenvad uuringud, mis näitaksid, et taolised ravimid aitavad tavalise nohu vastu.
Zyrtec on tõhus allergilise riniidi ja nõgestõve puhul.
Esimese põlvkonna ravimid võivad tõepoolest turset alandada, kuid me ei soovita neid, eriti lastele. Need ained mõjutavad närvisüsteemi ning võivad avaldada mõju hingamisele ja unekvaliteedile. Eestis kuulub selliste ravimite hulka Tavegyl.
– Kuidas on lood kombineeritud ravimitega, mis sisaldavad nii hormoone kui ka antihistamiine? Kui tõhus hormoonravi üldse on?
– Hormoonravi on üks tõhusamaid meetodeid. Patsiendid on vahel selle pärast nördinud – öeldakse, et me eemaldame sümptomid, aga ei kõrvalda põhjust.
Ja nii see tõesti on – täielikult me allergiat “välja ravida” veel ei oska. Kuid seda saab kontrolli all hoida, hoida limaskesta heas seisukorras ja ennetada seeläbi raskemate ilmingute teket.
Hormoonpreparaatide mõju ei avaldu kohe. Tavaliselt soovitatakse vähemalt kuu aja pikkust ravikuuri.
– Kas elustiili – toitumise, kodu puhtuse ja loodusega kokkupuute – abil on võimalik allergiariski vähendada?
– Üldiselt jah, kuid siin ei ole olemas ühte universaalset nõuannet. Regulaarne ja tasakaalustatud toitumine, soolestiku tervis, füüsiline aktiivsus – kõik see on oluline.
Kui organism on heas seisukorras, töötab immuunsüsteem tasakaalustatumalt. Kuid ei ole ühte konkreetset tegevust, mis haiguse arengut garanteeritult ennetaks.
Loodusele lähemale kolimine ei „pööra“ protsessi tagasi.
Mis puutub lastesse, siis on andmeid – ehkki mitte lõplikke! – et varajane kokkupuude looduskeskkonnaga,, mitmekülgne toitumine ja rinnaga toitmine võivad riski vähendada.
Rinnaga toitmisel võib samuti olla kaitsev roll.
– Milliseid vigu patsiendid kõige sagedamini teevad?
– Kõige levinum neist on ravi ebaregulaarsus. Patsiendid loodavad, et piisab lühikesest ravikuurist ja kõik möödub.
Kuid tegemist on sümptomaatilise raviga: seni, kuni inimene ravimeid võtab, on märgata ka mõju, ent niipea kui ta lõpetab, tulevad sümptomid tagasi.
Praktilised nõuanded
– Algab õietolmu hooaeg. Mida saab ise ära teha, et seda kergemini üle elada?
– Esiteks tasub jälgida õitsemisperioodi. Veebilehel www.ohuseire.ee on olemas kaardid, kust saab vaadata, kus ja milline taim on Eestis õitsema hakanud.
Kui allergia sümptomid on juba tekkinud, siis esimeseks sammuks on kohene hügieen pärast õuest tulekut. Õietolm ladestub nahale, juustele ja riietele. Seetõttu tasub koju naastes nägu pesta, silmi loputada, võimalusel juukseid pesta või vähemalt kätega neist läbi tõmmata ning riided vahetada. Nii vähendate kodus allergeeniga kokkupuudet.
Kasutage antihistamiinikume. Neid võib võtta enne õueminekut ja seejärel oma enesetunnet hinnata. Kui sümptomid püsivad, tuleb ravimit võtta ka järgmisel päeval.
Aktiivsel õitsemisperioodil hoidke aknad kinni, et siseruumidesse satuks vähem õietolmu, ning ärge kuivatage pesu õues.
Kaitske silmi prillidega, tugevate sümptomite korral võib isegi kanda maski.
Allergilise põletiku puhuks on apteegis saadaval ka käsimüügi silmatilgad. Kui silmad sügelevad, kipitavad, punetavad või tursuvad, tasub pidada nõu apteekriga..
Samuti on olemas retseptivabad ninaspreid, näiteks “Allergodil”.
– Kas koduapteegis peaks hoidma antihistamiinikume?
– Ma arvan, et see on igati mõistlik. Need võivad marjaks ära kuluda putukahammustuse järgse sügeluse korral, nõgestõve puhul, ägedate nahareaktsioonide korral. Samas võivad need ravimid tekitada unisust ja loidust. See pole ohtlik, kuid ravimi võtmise päeval tasub olla tähelepanelikum.
Peale selle ei kaitse antihistamiinikumid anafülaktilise šoki eest ega paku “kindlustust” raske reaktsiooni vastu.
– Mida teha, kui areneb anafülaktiline reaktsioon?
– Ainus õige samm on kutsuda kiirabi. Peamine ravi on sellisel puhul adrenaliin.
Kui üle kogu keha tekib lööve, hingamine muutub raskeks, pea käib ringi, tekib tugev nõrkus, inimene võib kaotada teadvuse või ilmneb ulatuslik turse – näiteks tursub terve jäse – on see kindel põhjus viivitamatult kiirabi kutsuda.
Isegi kui te pole päris kindel, on parem karta kui kahetseda. Olukord võib ju areneda väga kiiresti. Antihistamiinikumid võivad seisundit küll pisut leevendada, kuid sellist reaktsiooni nad peatada ei suuda.
