Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatused, millega antakse politseile võimalus rakendada lähisuhtevägivalla juhtumite korral viibimiskeeldu kuni 72 tundi, kirjutab BNS.
Selle muudatuse eesmärk on tagada ohvritele parem ja kiirem kaitse olukordades, kus on oht vägivalla kordumiseks.
Siseminister Igor Taro sõnul on eelnõu eesmärk aidata perevägivalla ohvrid välja vägivallaringist ja anda neile turvatunne. “Praegu saab politsei kehtestada viibimiskeeldu 12 tunniks, kuid see ei anna ohvrile aega otsustusvõimeliselt tegutseda. Viibimiskeelu pikendamine 72 tunnini annab ohvrile aega abi otsida, lastekaitsega suhelda ja rahulikult otsustada edasisi samme. Ühe seadusemuudatusega probleem ei kao, suur töö on veel ees ennetuse ja järelmeetmetega, aga kahtlemata on tegemist olulise sammuga lähisuhtevägivalla ohvrite kaitse tugevdamisel,” ütles Taro
Praegu saab politsei määrata lähisuhtevägivalla juhtumite korral viibimiskeelu kuni 12 tunniks. Muudatuse jõustumisel pikeneb see võimalus kuni 72 tunnini. Oluline on siinkohal rõhutada, et viibimiskeelu määramisele eelneb lähisuhtevägivalla infolehe ja riskide hindamise lehe täitmine, mis koos väljakutse sisu ja varasemate väljakutsete ülevaatega annavad sisendi viibimiskeelu rakendamiseks ja ajaliseks määratluseks. Kõik sellised otsused peavad muudatuse kohaselt olema kirjalikult protokollitud.
Muudatus on oluline ka seetõttu, et lähisuhtevägivalla juhtumid toimuvad sageli õhtuti ja nädalavahetustel, mil abi leidmine võib olla keerulisem. Pikem viibimiskeeld aitab vältida olukordi, kus vägivallatseja saab liiga kiiresti ohvri juurde tagasi pöörduda.
Statistika näitab, et lähisuhtevägivald on Eestis jätkuvalt tõsine probleem. Näiteks 2024. aastal registreeriti neid siiski 3373, mis on võrreldes eelneva aastaga 5 protsenti rohkem. Kõige sagedamini on tegemist paarisuhtevägivallaga ehk 65 protsenti juhtumitest ja politsei kehtestab viibimiskeelde igal aastal ligi 500 korral, et tagada ohvrite turvalisus ja ennetada vägivalla eskaleerumist.
“Tihti aetakse segi viibimiskeeld ja lähenemiskeeld, mis täidavad erinevat roll lähisuhtevägivalla juhtumite puhul. Viibimiskeeld on kiire ja kohapealne meede, mida politsei saab rakendada kohe, kui on oht, et vägivald võib korduda või eskaleeruda. See annab ohvrile esmase turvatunde ja hingamisruumi olukorra rahulikuks hindamiseks ning abi otsimiseks. Lähenemiskeelu määramiseks on vajalik kannatanu nõusolek ja see on kohtulik meede, mille määramine võtab paratamatult rohkem aega ja sobib pigem olukorra edasiseks lahendamiseks. Seetõttu on oluline, et politseil oleks võimalus kriitilisel hetkel kiiresti sekkuda ja ohvrit kaitsta,” lisas siseminister.
Täna on Eestis viibimiskeelu pikkus oluliselt lühem kui teistes Euroopa riikides – näiteks Lätis on see kuni 8 päeva, Leedus 15 päeva. Ka rahvusvaheliselt on viibimiskeelu liiga lühike tähtaeg olnud probleem.
Euroopa Nõukogu eksperdid on toonud välja, et Eesti regulatsioon ei vasta Istanbuli konventsiooni nõuetele, sest 12 tundi ei taga ohvri piisavat kaitset. Raportis rõhutatakse, et ohvril ei jää nii lühikese ajaga võimalust leida abi ega taotleda näiteks lähenemiskeeldu.
