16. veebruaril algas Eestis eelmise aasta tulude deklareerimine. Mõne jaoks on see võimalus enammakstud tulumaks tagasi saada, teise jaoks aga risk saada riigilt ootamatu nõue kopsaka summa juurdemaksmiseks. Millised tulud tuleb kindlasti deklareerida, kus tehakse kõige sagedamini vigu ja mis on tänavu muutunud – seda uuris MK-Estonia.
Veebruar on paljudele Eesti elanikele muutunud omamoodi rahaliste ootuste kuuks: inimesed ootavad kannatamatult selgust, kas ja kui palju riik enammakstud tulumaksu tagastab. Samas tekib igal aastal uusi praktilisi küsimusi tulude, mahaarvamiste, üürimise, investeerimise ja muude olukordade kohta, millega inimesed deklaratsiooni täitmisel kokku puutuvad. MK-Estonia lugejate kõige olulisematele küsimustele vastab Maksu- ja Tolliameti füüsilise isiku teenuse tootejuht Tatjana Klettenberg.
„Olen töötav pensionär. Kuulsin, et pensionile rakendatakse maksuvaba tulu automaatselt, aga ma ei saa aru, mis saab palgast? Millises ulatuses rakendatakse maksuvabastust pensionile? Ja kui pension on sellest summast väiksem, kas ülejääki saab kasutada tööandja kaudu? Ja kust seda kõike deklaratsioonis näha?“ Nadežda, 68
Kui inimene on vanaduspensionil ja samal ajal töötab, rakendab Sotsiaalkindlustusamet pensionile automaatselt maksuvaba tulu. Vanaduspensionieas on maksuvaba tulu 776 € kuus ja 9312 € aastas, ning see summa ei sõltu sellest, kui palju pensionär töötab või kui suur on tema muu sissetulek. Kui pension üksi ei kata kogu maksuvaba tulu, saab ülejäänud osa tööandja arvestada töötasult tulumaksu vähendamiseks.
Tuludeklaratsioonis on pensioni ja töötasu summad eeltäidetud tabelis 5.1 I osas (Palk ja muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud), kus on kõik palgatulu, haigushüvitised, riiklik pension, intressid ja muud maksustatavad tulud, millelt tulumaks on kinni peetud. On oluline kontrollida, et need andmed oleksid deklaratsioonis õiged, ja kui mõni andmestik on vale või puudulik, tuleb sellest teavitada tööandjat või pensioni maksnud asutust.
„Hakkasin saama väljamakseid pensionisammastest: 2025. aastal olid väljamaksed II ja III sambast: osa regulaarsed, osa ühekordsed. Millised neist on maksustatavad ja millised mitte? Millised neist ei mõjuta aastatulu ja maksuvaba tulu arvestust? Ja kus see deklaratsioonis kajastub?“ Tatjana, 62
Kui inimene saab II või III samba pensioni väljamakseid, siis nende maksustamine sõltub väljamakse tüübist ja kogumisperioodist. Maksustatavad väljamaksed on 22% ja 10%.
22% määraga maksustatakse, kui tegemist on:
- riiklike pensionitega;
- II samba väljamaksetega inimesele enne pensioniikka jõudmist (sh sambast lahkumisel saadud ühekordne väljamakse ja kompensatsioon) või pärijale tehtud ühekordne väljamakse;
- III samba väljamaksetega inimesele enne pensioniikka jõudmist või pärijale tehtud ühekordne väljamakse.
10% määraga maksustatakse, kui tegemist on:
- vanaduspensionieas või kuni 5 aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist tehtud ühekordse väljamakse või lühiajalise pensioniga;
- III samba väljamaksetega pensionieas (55 a) või vanaduspensionieas (või kuni 5 a enne sellesse ikka jõudmist), kui kogumisperiood on kestnud vähemalt 5 aastat.
Maksuvabad väljamaksed:
- Töötukassa makstav töövõimetoetus;
- 100% puuduva töövõimega inimesele tehtud väljamakse, olgu see ühekordne või perioodiline, kehtib ka pärast vanaduspensioniikka jõudmist;
- vanaduspensionieas või kuni 5 a enne sellesse ikka jõudmist tehtud perioodiline III samba väljamakse, kui maksed tehakse vähemalt kord kolme kuu jooksul.
Väljamaksed, mis ei mõjuta maksuvaba tulu (kuni 7848 € aastas):
- II sambast väljamaksed, mis on maksustatud 22% või 10% määraga, ja pärijale tehtud väljamaksed;
- III sambast väljamaksed, mis on maksustatud 10% määraga.
Oluline!
- maksustatud väljamaksed ja kinnipeetud tulumaks võimaldavad teha mahaarvamisi, nagu tavapäraselt;
- maksuvabasid väljamakseid deklaratsioonis ei näidata;
- tabel 9.2 tuludeklaratsioonis eeltäidetakse III sambasse tehtud sissemaksed, andmed edastab MTA-le AS Pensionikeskus fondiosakute soetamise alusel.
„Müüsin korteri, kus ma tegelikult elasin. Samas on mul veel üks kinnisvaraobjekt, mida ma välja üürin. Kas maksuvabastus oma kodu müügil säilib? Ja kui müügitulu on maksuvaba, kas see tuleb üldse deklaratsiooni jätta või võib selle rea kustutada? Kui kustutada, siis mida peab kindlasti juurde kirjutama?“ Irina, 68
Kui inimene müüb kodu, kus ta ise tegelikult elas kuni müügini, siis sellest müügist saadud tulu on maksuvaba. Tegemist peab olema elukohaga ja seadus ei ütle, mitu päeva aastas seal elama peab. Samuti ei ole keelatud, et inimesel on samal ajal mitu elukohta.
Elukoha müügi maksuvabastust saab kasutada ainult ühe müügi puhul kahe aasta jooksul. Kui kahe aasta sees müüakse rohkem kui üks elukohana kasutatud kinnisvara, saab maksuvabastust rakendada vaid ühe tehingu suhtes. Kui müük on maksuvaba, siis võib tuludeklaratsioonis oleva eeltäidetud müügirea kustutada. Enne kustutamist tuleb kindlasti lisada ka selgitus, miks see müük on maksuvaba.
„Minu lapselaps teenib lisa internetiplatvormide kaudu. Muretsen, kas kõik tema tulud on õigesti kajastatud ja kas deklaratsiooni on vaja midagi lisada? Lugesin hiljuti, et maksuamet teeb mingite platvormidega koostööd.“ Maria, 72
Tulu, millelt on tulumaks kinni peetud, kajastub tabeli 5.1 I osas (Palk ja muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud). Seal on näha väljamakse tegija nimi, tulu liik, tulu summa ja kinnipeetud tulumaks. Kui I osas tulu ei kajastu, peab isik selle ise deklareerima tabeli 5.1 II osas (Palk ja muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud).
„Minu tütar müüb vahel internetis asju: midagi enda omadest ja midagi ostab edasimüügi eesmärgil. Kas sellisel juhul tuleb maksu maksta?“ Raissa, 70
Kui tegemist on isiklike asjade müügiga või kui need on olnud ostmise ja müümise vahepealsel ajal isiklikus kasutuses, ei maksustata müügist saadud tulu tulumaksuga. Isiklike asjade müüki tuludeklaratsioonil ei kajastata. Kui eraisik soetab üksikuid kaupu edasimüügi eesmärgil, tuleb kaupade müügist saadud kasu (müügi- ja ostuhinna vahe) deklareerida tuludeklaratsioonil tabelis 6.3 (Muu vara võõrandamine). Vara võõrandamisena käsitletakse eraisiku juhuslikku laadi tegevust. Juhusliku tegevuse peamisteks tunnusteks on, et see ei ole regulaarne (põhi)tegevus ning peamine ja püsiv sissetulekuallikas.
„Töötan kahes töökohas. Tahan aru saada, kuidas deklaratsioonis arvestatakse maksuvaba miinimumi – kas mõlema tööandja palgad liidetakse kokku? Kus on deklaratsioonis näha, kui maksuvaba miinimumi rakendati aasta jooksul valesti (näiteks liiga palju või liiga vähe)? Ja kas ma pean midagi deklaratsioonis käsitsi parandama või korrigeeritakse see automaatselt?“ Anatoli, 44
Kõikide tööandjate poolt makstud töötasu ja kinnipeetud tulumaks on deklaratsioonis eeltäidetud. Deklaratsioonis tehakse aasta lõikes koondarvestus, kus arvestatakse inimese tegelik õigus maksuvabale tulule vastavalt tema aastasele kogutulule. Süsteem arvestab automaatselt, kas maksuvaba tulu on aasta jooksul kasutatud liiga palju või liiga vähe.
Tulemusena selgub, kas raha tagastatakse või tuleb midagi juurde maksta. Valesti rakendatud maksuvaba tulu näeb inimene tuludeklaratsiooni arvutuskäigust. Kui aasta jooksul on maksuvaba tulu valesti arvestatud, siis korrigeeritakse see automaatselt deklaratsiooni esitamisel.
„Üürin välja korterit. Kommunaalkulud ja remondifondi maksab üürnik ise otse, kuid paar korda on ta maksnud minu eest maamaksu ja ühel korral minu laenumakseid. Millised neist summadest loetakse maksustatavaks üürituluks ning kus täpselt tuludeklaratsioonis tuleb need kajastada? Kas neile summadele rakendub automaatne 20% mahaarvamine?“ Olga, 47
Füüsiline isik deklareerib oma tuludeklaratsioonis kogu kalendriaasta jooksul talle laekunud üüritulu. Üüritulu hulka ei loeta üüri kõrvalkulusid, nagu kommunaalkulud ja remondifondi maksed, samuti pangalaenu makseid juhul, kui üürnik tasub need korteriühistu arve alusel ja need ei ole üürileandja kohustused.
Kõrvalkuludeks ei loeta aga elamu või korteri ostmiseks võetud laenumakseid ega maamaksu, kuna need on kinnisvara omaniku ehk üürileandja kohustused. Kui üürnik tasub üürileandja eest laenumakseid või maamaksu, tuleb need summad lugeda üürileandja üürituluks. Sellisel juhul deklareerib üürileandja nii saadud üüritulu kui ka tema eest tasutud laenumaksed ja maamaksu tuludeklaratsiooni tabeli 5.4 II osas ning tuludeklaratsioon arvestab nende summade suhtes automaatselt 20-protsendilise kulude mahaarvamise.
„Mul on üks korter, kuid 2025. aastal üürisin seda mõnda aega pikaajalise lepingu alusel ja vahel ööpäeva kaupa välja. Kuidas seda deklaratsioonis õigesti eristada? Millistel ridadel kajastub pikaajaline üür 20% määraga ja kus lühiajaline majutust (kus mahaarvamist pole)?“ Pavel, 36
See deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabeli 5.4 II osas üürituluna ning rakendub 20% automaatne kulude mahaarvamine:
- Pikaajaline üürimine kajastatakse tabelis 5.4 II osas, kui eluruumi üüritulu ning rakendub 20% automaatne kulude mahaarvamine.
- Lühiajaline üürimine kajastatakse tabelis 5.4 II osas, kui muu rendi- või üüritulu ning 20% kulude mahaarvamist kasutada ei saa.
„Üürisin elukohta platvormide kaudu välja. Selgitage palun, kuidas aru saada: millal loetakse platvormide kaudu saadud tulu tavapäraseks üürituluks ja millal majutusteenuse tuluks? Kuidas peab inimene selle tululiigi deklaratsioonis korrektselt määrama ja millise tululiigi valima? Natalja, 56
Platvormide kaudu saadud tulu liigitatakse sõltuvalt tegevuse sisust. Kui kinnisvara antakse pikaajaliselt eluasemeks (nt kuu- või aastapõhine üürileping) ja lisateenuseid ei osutata, on tegemist tavapärase üürituluga. See deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabelis 5.4 I või II osas üürituluna ning rakendub 20% automaatne kulude mahaarvamine.
Kui kinnisvara kasutatakse lühiajaliseks majutuseks (nt päevade või nädalate kaupa platvormide kaudu), loetakse tulu majutusteenuse tuluks. Ka see kajastatakse tabelis 5.4 I või II osas, kui muu rendi- või üürituluna ning 20% kulude mahaarvamist kasutada ei saa.
„Sain kinnisvara päranduseks ja hiljem müüsin selle. Kuidas sellisel juhul arvutatakse tasumisele kuuluv maks ja mida täpselt tuleb deklaratsioonis märkida?“ Jelena, 49
Kui kinnisvara on saadud pärandina või kingitusena ja see hiljem müüakse, tuleb tuludeklaratsioonis tuluna näidata müügist saadud kasu, st müügihinna ja soetamismaksumuse vahe, ning see kajastatakse tuludeklaratsiooni tabelis 6.3.
Kui päritud kinnisvara oli müüja elukoht või tegemist on omandireformi käigus tagastatud varaga, võib kohalduda tulumaksuvabastus, kuid tuleb tähelepanu pöörata, et elukoha müügi maksuvabastust saab kasutada kord kahe aasta jooksul. Kui maksuvabastus ei kohaldu, tuleb saadud kasult tulumaks tasuda.
Pärandi või kingituse teel saadud kinnisvara puhul ei loeta soetamismaksumuseks vara varasemat ostuhinda, vaid maksustatavast kasust saab maha arvata üksnes pärija või kingituse saaja enda tehtud ja dokumentaalselt tõendatud kulud.
„Hakkasin deklaratsiooni täitma, kuid siis meenus, et ma ei saatnud internetipangast investeerimiskonto aruannet. Saatsin ära, aga andmed deklaratsioonis automaatselt ei uuenenud. Palun öelge, mida teha, et andmed kohale jõuaksid? Millises tabelis seda teha? Ja veel: kui deklaratsioonis on juba eeltäidetud read väärtpaberite müügi kohta, aga tegelikult toimusid need tehingud investeerimiskonto kaudu – millised read tuleks kustutada, et ei tekiks topeltarvestust?“ Viktor, 45
Kui saadate investeerimiskonto raporti internetipangast pärast seda, kui olete deklaratsiooni täitmist juba alustanud, siis selleks, et andmed jõuaksid deklaratsioonile, toimige nii:
- avage tabel 6.5 „Tulu finantsvaralt”;
- vajutage tabeli I ja II osas nupule „MTA andmed“ ning seejärel nupule „Asendan andmed“.
Kui deklaratsioonil oli juba eeltäidetud väärtpaberite müügi või muu tulu info tabelites nagu 6.1 või 8.2, aga need tehingud olid tegelikult investeerimiskonto raames tehtud, siis need read tuleb kustutada. Investeerimiskonto puhul tuleb deklareerida vaid kontole tehtud sissemaksed ja kontolt tehtud väljamaksed, mitte iga ostu-müügi tehingut eraldi. Sellisel juhul võib tekkida topelt andmete näitamine või vale maksuarvestus, mistõttu vajalikud eeltäidetud müügi read tuleb enne deklaratsiooni esitamist kustutada.
„Töötan palgatöötajana, kuid 2025. aasta jooksul sain lisaks tavapalgale ka aastapreemiat, kasutamata puhkuse hüvitist ning ühe ühekordse tasu käsunduslepingu alusel. Kas ma saan õigesti aru, et kõiki neid summasid maksustatakse tulumaksuga 22% määras? Ja veel tahaks täpsustada: millised neist tuludest on tavaliselt tuludeklaratsioonil juba eeltäidetud, millised peab inimene aga ise lisama? Ja millistes tabelites need andmed kajastuvad?“ Julia, 31
Jah, kõik need tulud maksustatakse 22% määraga. Kõik küsimuses nimetatud tulud on tuludeklaratsioonis eeltäidetud ja kajastuvad tabeli 5.1 I osas (Palk ja muu tulu, millelt on tulumaks kinni peetud).
„Avasin ettevõtluskonto 2025. aasta keskel. Enne seda laekus tulu platvormidelt minu tavalisele pangakontole. Kuidas ma need kaks perioodi deklaratsioonis õigesti peaksin kajastama? Kus on näha tulu, mis laekus enne ettevõtluskonto avamist, ja kus see, mis laekus juba ettevõtluskontole?“ Dmitri, 41
Tulu tuleb jagada kaheks perioodiks:
- enne ettevõtluskonto avamist saadud platvormitulu,
- pärast avamist ettevõtluskontole laekunud tulu.
Need kajastuvad deklaratsioonis eri tabelites, sest nende maksustamise kord on erinev. Enne ettevõtluskonto avamist saadud tulu deklaratsioonis tuleb kajastada sõltuvalt sellest, millise tululiigiga on tegemist ja kas tulumaks peeti kinni või mitte.
- Kui platvorm pidas tulumaksu kinni, kajastub see tulu tabeli 5.1 I osas (Palk või muu tulu, millelt on tulumaks kinni petud) või tabeli 5.4 I osas (Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt on tulumaks kinni peetud)
- Kui tulumaksu ei peetud kinni, peab inimene ise lisama tulu kas tabeli 5.1 II ossa (Palk ja muu tulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud), tabeli 5.4 II ossa (Rendi-, üüri- ja litsentsitulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud) või tabelisse 6.3 (Muu vara võõrandamine).
Kõik summad, mis laekuvad ettevõtluskontole, maksustatakse ettevõtluskonto maksu kaudu. Ettevõtluskontole laekunud ettevõtlustulu on eeltäidetud tabelis 7.2, mida on vähendatud ettevõtlustulu maksu sotsiaalmaksu osa võrra.
„Mu poeg töötas 2025. aastal mõnda aega välisriigis ja seal peeti tema palgalt tulumaks juba kinni. Muretsen, kuidas seda nüüd Eestis õigesti vormistada: kas selline tulu tuleb meie deklaratsioonis kindlasti näidata, millises lahtris seda teha ja mis valuutas kirja panna?“ Nikolai, 74
Välisriigi tulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabelites 8.1–8.7, sõltuvalt tulu liigist. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem kui Eesti tulumaksuseaduse alusel samalt tulult arvutatav tulumaks, tuleb Eestis tasuda vahe, kuid kui välisriigis tasutud tulumaks on võrdne või suurem, täiendavat tulumaksu juurde ei arvestata.
Välisriigis saadud tulu deklareeritakse eurodes sendi täpsusega, välja arvatud tabelites 8.1, 8.8 ja 8.9, kus tulu deklareeritakse välisvaluutas või eurodes. Välisvaluutas saadud tulu arvestatakse ümber eurodesse tulu saamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga kursi alusel, mistõttu tuleb tabelites märkida ka tulu saamise kuupäev.
„Mu lapselaps tegeleb krüptovaraga ( ostab, vahetab üht teise vastu, maksab mingeid komisjonitasusid, vahel võtab raha välja). Ma ei saa sellest ausalt öeldes üldse midagi aru ja see isegi hirmutab mind veidi – äkki tulevad sealt pärast maksuvõlad. Selgitage palun, kuidas sellistel juhtudel maksustatavat kasumit õigesti arvutatakse.“ Galina, 79
Krüptovarade maksustamisel tuleb esmalt selgitada, kas vara on soetatud platvormilt, millel on Euroopa Liidu krüptovaraturu määruse (MiCA) alusel tegevusluba. Sellest sõltub, kas krüptovara käsitletakse finantsvarana või tavalise varana, ning kuidas maksustatav kasum arvutatakse.
Kui krüptovara on soetatud või müüdud MiCA-tegevusluba omava platvormi kaudu, käsitletakse seda finantsvarana. Sellisel juhul võib kasum või kahjum tuludeklaratsioonis kajastuda tabelites 6.1 või 8.2, ning on lubatud kasutada investeerimiskonto süsteemi. Maksustamisel võib arvestada maha tehinguga seotud teenustasud ja samal aastal tekkinud kahjusid. Kui kahjum ületab kasumit, on võimalik see edasi kanda järgmistele aastatele.
Kui krüptovara on soetatud platvormilt, millel puudub MiCA tegevusluba, käsitletakse seda tavalise varana. Sellisel juhul tuleb deklareerida ainult kasumlikud tehingud tabelites 6.3 või 8.3, teenustasusid võib arvestada vara soetamishinna hulka, kuid kahjusid ei ole lubatud maksustamisel maha arvata ega järgmistele aastatele edasi kanda.
Kasu arvutatakse tehingupõhiselt: kasum = müügihind – soetamismaksumus – müügiga otseselt seotud kulud. Kui tehinguid on palju, on lubatud koondada tehingud sama liiki krüptovara kaupa ja esitada tuludeklaratsioonis kokkuvõtvalt müügihind, soetamismaksumus ja tehinguga seotud kulud. Oluline on, et oleks olemas tehingupõhine arvestus loetaval kujul, et vajadusel oleks võimalik koondsumma kujunemist tõendada.
Kahjumiga tehingud tuleb deklareerida tehingupõhiselt, sest kahjude arvestamine on lubatud ainult MiCA-luba omava platvormi kaudu tehtud tehingute puhul.
