Müncheni julgeolekukonverentsi eel reedel avaldatud uus Eurobaromeetri uuring näitab, et eurooplased tajuvad praeguses rahvusvahelises olukorras üha enam ohtu oma riigile, kirjutab BNS.
Enamik neist peab kaitseinvesteeringuid oluliseks ning usaldaks ELile ka kaitse tugevdamise ülesande.
Rohkem kui kaks kolmandikku eurooplastest ehk 68 protsenti ja peaaegu samapalju eestlastest ehk 67 protsenti usub, et nende riik on ohus. Kõige suurema ohutajuga liikmesriigid on Prantsusmaa 80 protsendiga, Madalmaad ja Taani 77 protsendiga, kellele järgnevad Küpros ja Saksamaa 75 protsendiga. Samal ajal usub 42 protsenti kodanikest, et ka nende isiklik turvalisus on ohus.
Enamik eurooplasi ehk 52 protsenti ja veelgi suurem protsent eestlasi ehk 68 protsenti usub, et EL tugevdab julgeolekut ja kaitset. Kolm neljandikku ehk 74 protsenti vastanutest kiidab heaks ELi praeguse kaitseinvesteeringute taseme või usub, et kulutusi tuleks isegi suurendada. Eesti vastav näitaja oli 80 protsenti. Samal ajal ütles märkimisväärne osa vastanutest, et nad ei ole kaitseinvesteeringute tasemest piisavalt teadlikud ei riigi ega ELi tasandil.
Julgeolekut ja kaitset peab ELi kosmosepoliitika peamiseks prioriteediks 53 protsenti eurooplastest. Sellele järgnevad keskkond ja kliima 36 protsendiga ning Euroopa tööstuse konkurentsivõime ja majanduskasv 31 protsendiga. ELi kosmoseprogrammide positiivsest majandusmõjust on enim teadlikud just kõige nooremad vastajad 55 protsendiga, Eesti üldine teadlikkuse tase on 38 protsendiga.
2026. aasta jaanuari alguses käivitatud Eurobaromeetri kiiruuringu eesmärk oli hinnata ELi kodanike turvatunnet, nende usaldust ELi kui kaitsevaldkonnas tegutseja vastu ja toetust suurematele investeeringutele kollektiivkaitsesse. Samuti hinnati teadlikkust ELi kosmoseprogrammidest ja tulevase kosmosepoliitika prioriteetsetest valdkondadest. Kogu ELis tehti kokku 27 292 intervjuud.
