Välisministeeriumi tellitud avaliku arvamuse uuringust selgub, et eestlaste ja Eestis elavate venelaste hoiakud Ukraina ja Venemaa vahelise sõja ning võimalike rahuläbirääkimiste suhtes erinevad oluliselt, eriti just territoriaalsete järeleandmiste küsimuses, edastab BNS.
Uuringu järgi leiab 55 protsenti vastanutest, et Ukraina ei peaks Venemaale tegema ühtegi järeleandmist. Rahvuste lõikes ilmnevad aga selged erinevused. 82 protsenti eestlastest ei nõustu väitega, et Ukraina peaks loovutama Venemaale kõik praegu Venemaa kontrolli all olevad alad, samas kui 11 protsenti on sellega nõus. Krimmi loovutamist ei toeta 71 protsenti eestlastest ning 20 protsenti peab seda vastuvõetavaks.
Venelaste seas toetab Venemaa kontrolli all olevate alade loovutamist 40 protsenti, sellele on vastu 30 protsenti ning 30 protsenti ei oska seisukohta võtta. Krimmi loovutamist toetab 53 protsenti venelastest, samas kui seisukohta, et Ukraina ei tohiks teha ühtegi järeleandmist, toetab vaid 13 protsenti ning 60 protsenti on sellele vastu.
Toetus Ukrainale laiemalt püsib uuringu järgi siiski stabiilne. Eesti jätkuvat toetust Ukrainale rahvusvahelise eestkõnelejana toetab 23 protsenti vastanutest, samal tasemel nagu enamik NATO ja Euroopa Liidu riike 33 protsenti ning peamiselt humanitaarabiga piirdumist 27 protsenti. 13 protsenti leiab, et Eesti ei peaks Ukrainat toetama. Samas on 48 protsendi hinnangul Ukrainat vaja igal juhul edasi aidata.
Ukraina ühinemist Euroopa Liiduga toetab 59 protsenti küsitletutest ning NATO-ga liitumist 51 protsenti. Eesti vägede saatmist Ukrainasse pärast sõja lõppu toetab 42 protsenti vastanutest. Euroopa Liidu Venemaa-vastases sanktsioonipoliitikas toetab 29 protsenti vastanutest püsimist kokkulepitud raamides ning 27 protsenti lisasamme koos teiste piiririikidega.
Uuring käsitles ka Eesti välispoliitika laiemat suunitlust. Vastajate hinnangul on olulisemad välispoliitika prioriteedid NATO kollektiivkaitse tugevdamine ning Eesti ettevõtetele võimaluste loomine välisturgudel, mida mõlemat nimetas 34 protsenti vastanutest. Regionaalse koostöö tugevdamist Põhjamaade ja Balti riikidega peab oluliseks 31 protsenti küsitletutest. Välispoliitiliste teemadega hindab end väga hästi või pigem hästi kursis olevat 61 protsenti vastanutest.
Eesti rahvusvahelise kuvandi tugevdamisel nähakse suurima väärtusena digiarengut ja kübervõimekust, mida nimetas 43 protsenti vastajatest. Julgeoleku- ja kaitsekoostööd peab oluliseks 33 protsenti ning hariduse ja e-hariduse edendamist 31 protsenti küsitletutest. Eesti rolli väärtuspõhise riigina, sealhulgas inimõiguste ja vabaduste kaitsjana, rõhutab 28 protsenti vastanutest. Kultuuri nimetab rahvusvahelise silmapaistmise valdkonnana 17 protsenti.
Väliskoostöö põhimõtete osas jagunevad väärtuspõhised hoiakud võrdselt. 38 protsenti vastanutest peab esmatähtsaks põhiväärtuste järgimist ega poolda koostööd autoritaarsete riikidega ka juhul, kui see tooks majanduslikku kasu. Sama suur osa vastanutest eelistab majanduskasvu nimel koostööd kõigi riikidega, tingimusel et julgeolekuriski ei nähta.
Iisraeli ja Palestiina konflikti teemal ei osanud seisukohta võtta pooled küsitletutest ehk 50 protsenti. 18 protsenti leidis, et Eesti poliitika on selles küsimuses tasakaalus, 25 protsenti peab seda liiga Iisraeli-meelseks ning seitse protsenti liiga Palestiina-meelseks.
Samuti hõlmas uuring diasporaapoliitikat. 62 protsenti vastanutest leiab, et välismaal elavate eestlaste sidemete tugevdamine Eestiga toetab Eesti julgeolekut, rahvusvahelist kuvandit ja majanduse arengut. Olulisimateks suundadeks peetakse eesti keele ja kultuuri hoidmist ning levitamist maailmas, mida peab tähtsaks 57 protsenti vastanutest. Väliseestlaste identiteedi ja sideme tugevdamist Eestiga toetab 50 protsenti, majanduskoostöö arendamist väliseestlaste abil 43 protsenti ning Eesti nähtavuse suurendamist rahvusvahelisel areenil 42 protsenti küsitletutest.
Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide võimalike vastuolude korral peab 56 protsenti vastanutest Eesti jaoks sobivaimaks pragmaatilist lähenemist ja kompromisside otsimist, samas kui 27 protsenti rõhutab solidaarsust Euroopa Liidu liikmesriigina.
Arengukoostöö puhul eelistavad vastajad paindlikku lähenemist. 35 protsenti leiab, et Eesti peaks keskenduma nii meile lähedastele kui ka kaugematele piirkondadele vastavalt koostöövõimalustele. Vaesemate riikide toetamisel peetakse kõige olulisemaks majanduskoostööd ja Eesti ettevõtetele võimaluste loomist välisturgudel, mida nimetas 34 protsenti vastanutest. Järgnevad vaesuse vähendamine ning demokraatia ja kodanikuühiskonna võimestamine sihtriikides.
Uuringu viis välisministeeriumi tellimusel läbi uuringufirma Saar Poll.
