Tulevast aastast tõuseb maamaks kõikides Eesti piirkondades vähemalt 10%! Ning jätkab kasvamist, kuni saavutab maksimaalse lubatud taseme. Enamik omavalitsusi eelistab selles suunas liikuda nii väikeste sammudega kui võimalik. Siiski leidub ka linnu ja valdu, kus maksu tõstetakse kohe 50, 60 ja isegi 100 protsenti. Kes maksab kõige rohkem ja kellel on õigus hüvitisele või soodustusele – uuris MK-Estonia.
Paljud pealinna elanikud tundsid maamaksu tõusu juba sel aastal. Tallinna linnavalitsus lõi toetusmeetme ja oktoobri lõpuni on veel võimalik hüvitise saamiseks avaldus esitada.
Kes peab maksma ja kui palju?
Maamaks on maamaksuseadusega kehtestatud riiklik maks, millega maksustatakse kogu Eesti maa. Maksumäära kehtestab kohalik omavalitsus. Maksu arvestamise aluseks on maa väärtus, mille määrab Maa-amet. Eestis peab igal aastal maamaksu tasuma ligikaudu 370 000 inimest.
Kogu maamaksutulu laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Nende vahendite arvelt tagatakse piirkonna elanikele oluliste teenuste osutamise võimalused ja kohaliku taristu areng – ja kuigi see kõlab üsna optimistlikult, ootavad inimesed järjekordset maamaksu tõusu ärevuse, kui mitte öelda – hirmuga.
Seda enam, et valitsuse vastu võetud seaduse kohaselt hakatakse maamaksu nüüd nõudma ka selle maa eest, millel asub elamuhoone, kus maaomanik püsivalt elab. Varasemalt sellise maa eest maksu tasuma ei pidanud.
Kuni viimase ajani polnud maamaksu tasumise kohustus pere-eelarve jaoks niivõrd koormav. 2022. aasta suvel viis Maa-amet aga läbi kõigi riigis asuvate maavalduste korralise hindamise – esmakordselt pärast 2001. aastat. Ja pärast seda tõusis Eestis maksustamise aluseks oleva maa hind keskmiselt 8,3 korda. Mõnda kinnistuomanikku ootas aga ees tõeline šokk – nende maa väärtus kasvas lausa 56 korda!
Ja see pole veel kõik. Nüüd kasvab maamaks igal aastal. Järgmisest aastast kaob ka maksuvabastus kodualusele maale (mille suurus on tiheasustusega alal 0,15 hektarit ja mujal 2 hektarit). Nüüd peab iga vald ja linn ise otsustama, millist soodustust oma koduomanikele pakkuda ning kas üldse pakkuda.
Riik kehtestas summapõhise koduomaniku soodustuse vahemikus 0-1000€, kuid oma elanikele soodustuse andmise õigust otsustasid kasutada kaugeltki mitte kõik omavalitsused.
Uuest aastast peavad omavalitsused maamaksu koguma kolmes kategoorias:
▪ elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlvik;
▪ maatulundusmaa ülejäänud kõlvikud;
▪ muu sihtotstarbega maa.
Numbrites on raske järge pidada
Et oma maksudeklaratsiooni iga-aastases numbrikarnevalis mitte segadusse sattuda, tuleb teada, kuidas maamaksu arvutatakse.
Pärast seda, kui Maa-amet on määranud maa katastriväärtuse (maksustatava väärtuse), saavad omavalitsused kehtestada maksumäära riigi poolt seatud protsentuaalsetes piirides.
Sealjuures saavad just kohalikud võimud kehtestada oma haldusterritooriumil maamaksu maksimaalse aastase tõusu piirmäärad, tõstes maksu järk-järgult tasemeni, mis on arvutatud maa uue katastriväärtuse alusel.
Kui sel aastal kehtis maamaksu tõusule riiklikult kehtestatud 50% ülempiir, siis järgmisest aastast anti selle kehtestamise õigus kohalikele omavalitsustele – vahemikus 10% kuni 100%.
Ja kui varem oli maksubaas alahinnatud, siis nüüd viiakse see ajakohase väärtuseni ja maks vastavusse kehtestatud määraga.
Järgmisel aastal planeerib Maa-amet juba uut maa hindade ülevaatamist (millest teavitab oma kodulehel), mille järel arvutatakse maamaks ümber juba sellel alusel. Uus hindamine võib kaasa tuua paljude maatükkide maksustatava väärtuse märkimisväärse kasvu, eriti arvestades seadusemuudatusi, mis lubavad omavalitsustel maksu igal aastal kuni 100% tõsta.
Maksuralli
Maksu- ja Tolliameti andmetel kasvab maks kõige kiiremini Kohtla-Järve linnas: seal (ja mitte kusagil mujal Eestis) tõuseb määr 2026. aastal 100 protsenti!
See tähendab, et piirkonna maaomanikud peavad maksma võrreldes 2025. aastaga kahekordse summa. Muide, see pole Kohtla-Järve ainus rekord: sel aastal sai linnast ainuke omavalitsus Ida-Virumaal, kus muu sihtotstarbega maa maksumäär on 2%.
Teisel kohal on märkimisväärse vahega „ralli liidrist“ Kohila vald, kus määr tõuseb 60%.
50-protsendiline tõus ootab kaheksat omavalitsust – Haljala, Loksa, Narva-Jõesuu, Raasiku, Saku, Saue, Sillamäe ja Tartu.
Neljandal kohal on Peipsiääre vald – 40%, sellele järgnevad omavalitsused määrade hajuvusega 35 kuni 15 protsenti.
Enamik omavalitsusi eelistas siiski tõsta maksu minimaalselt lubatud 10 protsendi võrra.
Soodustuste otsus on omavalitsuste kätes
Nagu ütleb Maksu- ja Tolliameti (MTA) tulumaksu osakonna peaspetsialist Merle Keltjärv, kehtestasid kohalikud omavalitsused (KOV) 2026. aastaks uued maksumäärad. Nende otsuste tegemisel olid nad täiesti autonoomsed. Vastavalt seadusele peavad maksumäärad jääma vahemikku:
▪ elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa – 0,1–1,0%;
▪ ülejäänud maatulundusmaa – 0,1–0,5%;
▪ muu sihtotstarbega maa – 0,1–2,0%.
Spetsialist märgib, et kuna maksumäärad on omavalitsuseti erinevad, pole võimalik tuua universaalset näidet sellest, kui palju maamaks Eesti keskmise korteri või tüüpilise suvila omaniku jaoks muutub. Küll aga saavad kõik maaomanikud alates novembri teisest poolest tutvuda e-MTA portaalis (www.emta.ee) prognoositava maksuarvutusega – see näitab iga maatüki kohta orienteeruva summa.
2025. aastal kehtis kogu Eestis üleriigiline maamaksuvabastus kodualusele maale, arvutatuna pindala järgi. Alates 2026. aastast asendatakse see soodustusega, mille suuruse üle otsustab iga kohalik omavalitsus iseseisvalt.
„Vastavalt kehtivale maamaksuseadusele (MaaMS § 11) võib omavalitsus kehtestada soodustuse kodualusele maale ning lisaks oma äranägemisel täiendavaid soodustusi – pensionäridele ja represseeritud isikutele,“ räägib ameti esindaja.
Soodustuse saamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
▪ inimene on maatüki omanik või kasutaja, ja
▪ maatükk on elamumaa, või maatulundusmaa, mille koosseisu kuulub õuemaa kõlvik, ja
▪ sellel maal asuvas hoones on rahvastikuregistri avaneb uues vahekaardis andmetel inimese püsiv elukoht.
„2026. aastal võib kodualuse maa soodustuse summa olla 0 kuni 1000 eurot. Iga omavalitsus määrab konkreetse summa ise. Hüvitiste ja soodustuste pakkumine on täielikult iga konkreetse omavalitsuse pädevuses. Kui soodustus on kehtestatud, pole eraldi avaldust vaja esitada – KOV sisestab summa maksusüsteemi ning MTA kontrollib automaatselt õigust soodustusele ja rakendab seda maksu arvutamisel,“ märgib Merle Keltjärv.
Maamaksuteateid 2026. aasta eest hakkab maksuamet saatma järgmise aasta veebruaris. Teate saanud omanik saab maksuteatega tutvuda e-MTAs, valides rubriigi „Maksud – Maamaks – Maamaksuteated ning maa andmed“.
„Kui teeme kättesaadavaks prognoositava maamaksuarvutuse tabeli, on seal näha ka võimalikud soodustused. Anname eraldi teada, kui see on valmis,“ lubab ameti esindaja.
Ta tuletab ka meelde, et maamaksuvõlgnevuse olemasolu saab kontrollida, sisenedes e-MTA süsteemi. Kuna mõlemad 2025. aasta maksetähtajad on juba möödunud, on enamikul maaomanikest maks tänaseks kas tasutud või selle tasumiseks vormistatud järelmaks.
2025. aasta oktoobri seisuga on maaomanikud – nii füüsilised kui ka juriidilised isikud – tasunud ligi 79,9 miljonit eurot maamaksu.
Esialgsetel hinnangutel kujuneb 2026. aastal maamaksu kogusummaks umbes 90,9 miljonit eurot.
Tallinna elanikele on ette nähtud hüvitis
Linna finantsteenistuse tulude osakonna juhataja Lüüli Junti sõnul oli Tallinna kinnistuomanikel veel võimalus taotleda ühekordset toetust maamaksu tõusu hüvitamiseks 2025. aastal – kuni käesoleva aasta 31. oktoobrini.
23. oktoobri seisuga oli esitatud juba 4931 taotlust, hüvitist on välja makstud kogusummas 392 854 eurot. Menetluses on taotlusi hüvitise saamiseks kogusummas 242 415 eurot. Seega on praeguseks hetkeks maamaksu tõusu kompenseerimiseks 2025. aastal eraldatud umbes 635 269 eurot.
Taotluse esitamine oli lihtne – elektroonilises iseteenindussüsteemis on eeltäidetud avalduse vorm, kuhu tuleb sisestada vaid pangakonto number ja kontaktandmed.
Seda sai teha aadressil: taotlen.tallinn.ee/maamaks
Kui mõjuval põhjusel ei olnud võimalik iseteeninduskeskkonda kasutada, võis avalduse esitada ka:
▪ e-posti teel: maamaks@tallinnlv.ee
▪ posti teel: Tallinna Strateegiakeskus, Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn
▪ isiklikult – linnavalitsuse ja linnaosavalitsuste teenindussaalides.
Kes võis taotluse esitada?
▪ Füüsilised isikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel oli 1. jaanuari 2025. aasta seisuga Tallinn ja kes olid Tallinnas asuva sama kinnistu omanikud 1. jaanuaril 2024. aastal ja 1. jaanuaril 2025. aastal
▪ Juriidilised isikud, kes omavad kinnisvara Tallinnas.
Hüvitise saamise tingimused:
▪ Füüsilistele isikutele hüvitatakse maamaksu tõus täies ulatuses.
▪ Juriidilistele isikutele makstakse hüvitist kuni 1000 eurot, sõltumata neile kuuluvate kinnistute arvust.
▪ Hüvitist ei maksta, kui tasumisele kuuluv maksusumma on tõusnud vähem kui viis eurot.
„See toetusmeede on ühekordne ja mõeldud 2025. aastaks. Otsuse, kas hüvitist makstakse ka tulevikus, peab tegema Tallinna Linnavolikogu,“ rõhutas Junti.
Maardus on tingimused soodsad
Alates 1. jaanuarist 2026 maksavad Maardu elanikud maamaksu väga soodsatel tingimustel. Aastane maksutõus on piiratud 10%-ga ning kodualusele maale kehtib kuni 1000 euro suurune soodustus, tänu millele on enamik omanikke maksust osaliselt või täielikult vabastatud.
Täiendavaid soodustusi antakse pensionäridele ning osalise või täieliku töövõimekaotusega isikutele, represseeritud ja nendega võrdsustatud isikud vabastatakse maksust täielikult.
Soodustuse saamiseks saab avalduse esitada kuni 20. jaanuarini.
2026. aastal prognoositakse Maardule maamaksutulu ligikaudu 2,1 miljonit eurot, millest kodualuse maa soodustused moodustavad ligikaudu 0,35 miljonit eurot.
Linnavalitsus märgib, et need sammud aitavad hoida linna tulubaasi stabiilsena, samas kaitstes elanike huve ja tagades õiglasema maksukoormuse.
Kasulik link
Kohalike omavalitsuste 2026. aasta määrade otsustega saab tutvuda Maksu- ja Tolliameti kodulehel jaotises „Maksumäärad kohalikes omavalitsustes – 2026“: https://www.emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/muud-maksud/maamaks#maksumaarad
