“Mul on suvila. Käime seal perega nädalavahetustel, ja sedagi mitte iganädalaselt. Toidu võtame linnast kaasa, et mitte looduses kokkamisele aega kulutada – ainult šašlõkki või vorstikesi teeme vahel grillil. Üldiselt meil toidujäätmeid ei teki. Pole ei peenraid ega viljapuid – maja seisab mändide vahel, ja just see meile meeldib. Ometi on meid kohustatud maksma jäätmeveo eest – sega- ja biojäätmed eraldi. Probleem on selles, et biojäätmeid on meil vaid näpuotsatäis. Osta konteinerit paari kanakondi jaoks pole vähimatki mõtet, kogu meie kahenädalane biojäätmete hulk mahuks puuviljakotti. Aga jäätmevedu pakkuv firma tunnistab ainult 0,08 m³ konteinereid.
Soovin loobuda biojäätmete äraveo teenusest – olen tüdinud maksmisest selle eest, mida me tegelikkuses ei kasuta. Kas see on võimalik? Mida peaks tegema?” soovib teada lugeja Roman.
Toimetuselt:
Biolagunevate jäätmete üleandmist vedajale reguleerib kohalik omavalitsus.
Kuna eri omavalitsustes on see protsess korraldatud erinevalt, pole võimalik anda ühtset juhist. Tuleb vaadata oma valla või linna kodulehelt, millised tingimused peavad olema täidetud, et biojäätmete üleandmine ei oleks kohustuslik.
Toimida tuleb vastavalt nendele nõuetele.
Näiteks Harku vallas on biojäätmete äraveost loobumiseks sellised võimalused:
- Komposteerida jäätmed kohapeal. Loobuda äraveost saab ainult siis, kui on olemas kinnine komposter, mis on kaitstud lindude ja loomade eest. Tavalist ämbrit või õhukeseseinalist prügikasti ei arvestata.
- Esitada avaldus e-teenuste kaudu või kirjalikult. Kinnistu omanik peab taotlema luba biojäätmeid ise kompostida portaali e-teenused (https://eteenused.harku.ee/) kaudu. Avaldusele tuleb lisada kompostri foto. Vastus antakse 30 päeva jooksul.
- Kasutada naabritega ühist konteinerit. Kui olete kindel, et biojäätmeid tuleb vähe (konteiner ei ületäitu 14 päeva jooksul), võib konteinerit jagada naabritega. Selleks sõlmib üks naaber vedajaga ühtse lepingu, ja teised esitavad ühiskasutuse kohta e-teenustes.
