Kindlustajad leiavad, et elektritõukerataste osas vajavad enim tähelepanu kaks valdkonda, milleks on kiivrikasutus ja alaealiste ligipääs sõiduvahendile. Gjensidige tellitud uuringust selgub, et vaid kaks protsenti kõigist elektritõukeratturitest kannab alati kiivrit. Kõige madalam on kiivrikasutus noorte seas: 16–19-aastastest ei kanna 41 protsenti sõitjatest kiivrit kunagi, kirjutab BNS.
„Statistika näitab selgelt, et kiiver on otseselt seotud vigastuste raskusastmega. Tõsised peatraumad on just need, mille osas näeme suurimat erinevust kiivri kandjate ja mittekandjate vahel,“ ütles Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste. „Kindlustus aitab katta materiaalset kahju, kuid tervise taastamine pärast rasket õnnetust on sageli pikk ja kulukas protsess, mida ükski hüvitis ei tee olematuks.“
Sähkude renti pakkuva ettevõtte Tuul üheks peamiseks eesmärgiks on tagada liiklejate turvalisus. “Meil on väga selged kasutustingimused ning teeme Tuule klientidele pidevalt meeldetuletusi turvalisuse tagamise olulisuse osas. Meil on isegi Tuule enda kiiver olemas, mida on kõigil võimalik endale liiklemiseks soodsalt soetada,” sõnas Tuul Mobility tegevjuht Siim Tempel.
Lisaks kiivrikasutusele, mille olulisus vajab jätkuvat meeldetuletust, toob ta teise probleemina esile alaealiste juhtide osalemise liikluses. „Tuule kasutamine on lubatud alates 16. eluaastast, kuna noorematel puudub tihti kogemus, liiklusreeglite tundmine ja ka füüsiline võimekus ootamatutes olukordades reageerida,“ selgitas Tempel.
Tempel rõhutas siiski, et hoolimata kõikidest olemasolevatest turvameetmetest, eeskirjadest ja piirangutest on elektritõukerattaga liiklemine turvaline siis, kui sõitja suhtub neid endid kaitsvatesse meetmetesse tõsiselt. Kiiver, kainus, eakohane juhtimine ja reeglite tundmine ei ole valikuline mugavus – need on liiklusohutuse alustalad.
“Seejuures on tegu jagatud vastutusega. Hoolsad ja seaduskuulekad peavad olema inimesed ise, aga ka nende lähedased. Vanemate töö on kindlaks teha, et nende lapsed mõistaks kehtestatud reegleid, sõbrad peavad andma endast kõik, et peomeeleolus kaaslane tõukeratta seljast eemal hoida ning rendifirmad peavad kasutama enda käsutuses olevaid tööriistasid, et lubamatut käitumist piirata ning muuta pakutavad sõiduvahendid võimalikult turvaliseks,” lisas ta.
Alates 2024. aasta 1. detsembrist peavad rohkem kui 25 kilogrammi kaaluvad elektritõukerattad olema kindlustatud. Õnnetusjuhtumi korral, mille põhjustab vastutuskindlustusega kaetud elektritõukeratas, saab kannatanu hüvitist kindlustusseltsilt. Kui kindlustust ei ole, nõutakse kahju sisse õnnetuse põhjustajalt.
Kirsiste sõnul ei tõsta elektritõukerataste kindlustamine mitte ainult tõukerataste omanike, vaid ka teiste liiklejate turvalisust. “Tõukeratas võib tabada kellegi vara, näiteks autot, hoonet, akent või koguni inimest. Õnnetuse tekitatud kahju ise kinni maksta on suur rahaline koormus, mistõttu katab kindlustus kannatanule tekitatud kahju. Kindlustushüvitise suurus võib ulatuda tuhandete eurodeni, sõltuvalt kahju ulatusest,” märkis ta.
Kuna elektritõukerattal või muul registreerimata sõidukil ei ole numbrimärki, on liiklusõnnetuse teate täitmisel väga oluline kirjutada üles tõukeratta VIN kood. “Number peab olema sama, mis kindlustuspoliisil. Seega, kui satute liikluses elektritõukeratta õnnetusse, on äärmiselt tähtis kirjutada üles selle VIN kood,” selgitas Kirsiste.
