Eesti Kutseliste Mesinike Ühing (EKMÜ) kinnitusel on käesolev suvi kujunemas Eesti mesindussektori jaoks viimaste aastakümnete raskemaks, kirjutab BNS.
Pidevad vihmasajud, madalad temperatuurid ja jahedad ilmad on rikkunud mesilaste töötingimused ning meesaagikus jääb piirkonniti alla poole tavapärasest.
“Sellist aastat nagu tänavu ei osanud keegi oodata. Võib öelda, et Võrumaal on tänavune meeaasta praktiliselt katastroofiline,” ütles EKMÜ esimees Mario Kalvet, kes peab Võrumaal üle 700 mesilaspere.
“Mais olid ilmad külmad, juunis ja juulis pea katkematud vihmasajud. Kui põllumehed võitlesid üleujutustega, siis mesinikud vaatasid, kuidas nende mesilaspered sülemlevad ja saaki lihtsalt ei tule,” märkis ta.
Tänavused meesaagid on tugevalt alla Eesti keskmise. EKMÜ hoiatas, et mitmel pool riigis jäävad talvised meevarud oluliselt väiksemaks ning on reaalne oht, et kodumaine mesi võib paljudes kohtades otsa saada juba jaanuaris.
Tänavune erakordselt napp meesaak võib osutuda paljudele Eesti mesinikele viimaseks naelaks kirstukaanel.
“Viimased kümme aastat on Eesti mesi püsinud hulgihinna mõttes sisuliselt paigal. Kuid tootmissisendid ja kulud on kasvanud ning tänavune katastroofiline saak annab paljudele mesinikele ilmselt viimase hoobi. Paljud lõpetavad sel aastal tegevuse, sest jätkata lihtsalt ei ole võimalik,” tõdes Kalvet.
Viimastel aastatel on globaalne mesindussektor pidanud võitlema ulatusliku mee võltsimisega, mis on moonutanud turgu ja viinud paljud ausad tootjad raskustesse. Nüüd on olukorra muutnud veelgi kriitilisemaks viimaste aastakümnete kehvim meeaasta, mille põhjuseks on olnud vihmane ja jahe ilm.
“Terves ja ausas majanduses korrigeerib turg end ise – kui toodang on väike, tõuseb hind ja tootmine jääb alles. Kuid kuna globaalne meeturg on võltsmee ja pettuste tõttu sisuliselt katki, siis ei ole üldse kindel, et turuhind tõuseb. Kui seda ei juhtu, tähendab see paljudele Eesti meetootjatele tegevuse lõpetamist,” nentis Kalvet.
Sarnast olukorda kinnitab ka Kumalane OÜ juht Taavi Tull, kelle ettevõte hooldab Eestis 1700 mesilasperet. Tulli sõnul on 2025. aasta Eesti mesinikele erakordselt keeruline.
“Tänavune suvi on olnud nii vihmane, et suur osa saagist jääbki lihtsalt tulemata. Majanduslikus mõttes on mesindus Euroopas juba mitmeid aastaid kõikunud elu ja surma piiril, sest tootmismesindus ei ole enam tasuv. Turgu on räsinud ulatuslik mee võltsimine,” märkis ta.
Tulli sõnul on olukord muutumas kriitiliseks ka Eestis. “Aasta-aastalt kuulen, kuidas kolleegid üle Euroopa sulgevad oma ettevõtteid. Nüüd on see reaalsus jõudnud ka siia. Kui inimesed ootavad ausat ja puhast mett, siis peab sellise mee hind poes olema 14–15 eurot kilogrammi kohta. Kõige odavam hind ei saa olla jätkusuutlikkuse mõõdupuu,” kinnitas ta.
Erakordseid ilmastikutingimusi kirjeldab omakorda Alutaguse mesi OÜ mesinik Mehis Mägit, kelle mesilad asuvad Ida-Virumaal Oonurmes. “Nii kehva meeaastat ei mäletagi – korjel sai käia ainult neljal päeval. Kui tavaliselt kestab korje poolteist kuud, siis tänavu said mesilased korjel käia vaid neli ja pool päeva. Ülejäänud aeg – vihm, külm, tuul. Sellist ilma ei ole mina oma mesindusaja jooksul varem näinud. Alutaguse metsades mesilasperedeni jõudmine on omaette katsumus. Iga teine sõit lõpeb sellega, et auto vajub pori sisse kinni. Kummikud ei ole sel suvel lihtsalt jalanõud, vaid igapäevane töövahend.”
EKMÜ juhtis tähelepanu, et Eesti mesi on piiratud ja muutliku ilmaga seotud saadus. Kui siiani on suudetud turgu hoida stabiilsena, siis edaspidi on hinnatõus möödapääsmatu, kui soovitakse Eesti mesinduse jätkusuutlikkust säilitada. “Puhas Eesti mesi ei saa maksta sama vähe kui kahtlase taustaga odav importmesi,” lisas Kalvet.
