Aedade ja suvilate omanikud on tänavu õuduses hispaania teetigude arvukuse pärast. Keemilised tõrjevahendid on poodides otsas, ametnikud probleemi ei näe, niiske jahe ilm aga soosib vaenlast. Kuidas teetigudega toime tulla ja kust otsida nende vastu kaitset – uuris MK-Estonia.
Paljud aiapidajad lõid häirekella juba hooaja alguses: võrreldes eelmise aastaga on tigude arv märgatavalt kasvanud ning meie aedades traditsiooniliseks saanud suvikõrvitsad, kurgid, kõrvitsad ja maasikad satuvad iga päev halastamatute rünnakute alla.
„Kasvatasin hoole ja armastusega suvikõrvitsaistikud seemnest, tahtsin istutada oma aeda kaks lemmiksorti põõsast. Nii ma siis istutasingi…,” räägib Suurupi aiapijada Oleg. „Kaitsemeetmena puistasin iga taime ümber tuhka, sest öeldakse, et see peletab tigusid ja teetigusid. Sõitsin linna tagasi. Vahepeal sadas vihma, tuhk sai muidugi minema uhutud… Ja kui tagasi maale tulin, avastasin, et mu suvikõrvitsad on juurteni ära söödud! Ma ei leidnud alguses isegi seda kohta, kus nad kasvasid. Pidin turult uued taimed ostma, et suvikõrvitsatest üldse mitte ilma jääda, aga lootust heale saagile on järjest vähem.”
Olegi sõnul on ta nüüd lausa maale kolinud, et saaks iga päev ja öö kahjureid peletada.
„Sellist tigude hulka – nii hispaania kui ka eesti omi – pole ma oma aias kunagi varem näinud. Õhtul ei saa isegi sammu astuda ilma, et ei peaks pidevalt jalgade ette vaatama!,” kurdab mees. „Neid on uskumatult palju ja nad on kõikjal, isegi puude otsas.”
Mees proovis erinevaid „koduseid vahendeid“, kuid neist oli vähe kasu, mistõttu otsustas ta kasutada keemiat. Ent siin ootas teda järgmine ebameeldiv üllatus – aiandus- ja ehituspoodides olid kõik tigude tõrjevahendid täiesti läbi müüdud.
Oleg laiutab käsi: „Mis siis teha? Lugesin uudistest, et Tallinnas saab tigusid koguda mingitesse konteineritesse ja nii edasi – kuigi ma ise pole neid konteinereid kunagi näinud – aga tigude arv sellest küll ei vähene, see on mingi kosmeetiline meede! On ju ilmselge, et oma aedadega inimesed ei suuda enam sellega üksi toime tulla. Miks riik ei tegutse? Meil on vaja kahjurite vastu võitlusprogrammi ja selgeid juhiseid!”
Hispaania teeteod pole prioriteet
Aiandusteemalised grupid sotsiaalmeedias on üle ujutatud fotodest hispaania teetigudest – inimesed kurdavad, et varsti pole enam võimalik oma aias midagi kasvatada. Istikud ei jõua veel tugevaks kasvada, kui need juba juurteni ära süüakse.
Paljajalu murul käimisest võib samuti vaid unistada. Kui arvestada ka seda, kui palju raha kulub tõrjevahenditele (mis ei pruugi aga sugugi alati toimida), siis võib peagi ühe suvekurgi hinda võrrelda mõne eksootilise rambutani omaga.
On selge, et Eesti elanikud vajavad abi tigude vastu võitlemisel, aga kas selleks on lootust?
Eike Tammekänd, Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja, ütleb, et kuigi aednike jaoks on kõige nähtavam ja pakilisem probleem just võõrliikidest teod, ei ole nad seni avaldanud olulist mõju looduslikele ökosüsteemidele.
„Eestis on kümneid probleemseid invasiivseid võõrliike. Palju suuremat ohtu meie loodusele kujutavad merevõõrliigid ning invasiivsed taimed, mis tungivad meie metsadesse ja niitudele – nagu karuputk, kanada kuldvits, vägihein ja reinutria,” selgitab Tammekänd. „Tõsist muret tekitavad ka invasiivsed vähiliigid, mis tõrjuvad välja meie kohaliku jõevähi tema harjumuspärastelt elualadelt. Riiklikus võitluses invasiivsete liikidega on meie ameti peamine prioriteet karuputk – kuna see on ohtlik nii loodusele kui ka inimese tervisele.”
Mis puutub võõrliikidest teetigudesse – hispaania teetigu (Arion vulgaris) ja must teetigu (Arion ater) –, siis nende leviala Eestis paraku laieneb, nendib Keskkonnaameti esindaja.
Levik algas Tallinnast ja Harjumaalt, kuhu nad sattusid koos imporditud istikute, ilutaimede ja mullasegudega. Sageli kaasnes levik ka uute elamute ehitamise ja haljastustöödega.
Tänaseks on invasiivsed teoliigid levinud ka väiksematesse asulatesse üle kogu Eesti.
„Praegu käituvad nad veel kui „inimese sõbrad” – ei tungi looduslikesse ökosüsteemidesse, vaid asustavad peamiselt aiad, asulad ja nende ümbruse,” märgib Eike Tammekänd. „Nende levikut jälgivad peamiselt aktiivsed elanikud, kes annavad meile uutest leidudest teada tigude interaktiivsel kaardil.”
Mida tugevam on looduslik ökosüsteem, seda keerulisem on võõrliigil seal kanda kinnitada, lisab spetsialist: „Õnneks pole võõrteod seni veel Eesti looduses laialdaselt levinud.”
Paljud invasiivsed liigid, sealhulgas teod, levivad eelkõige inimese muudetud keskkondades, ja suurimat kahju tekitavad nad just aiakultuuridele. Seetõttu, leiab Tammekänd, lasub vastutus nende arvukuse ohjeldamisel eelkõige aednikel ja haljastusspetsialistidel.
Keskkonnaameti veebilehel on kättesaadavad abimaterjalid, mis aitavad eristada invasiivseid tigusid kohalikest liikidest, samuti on seal teavet võimalike tõrjemeetodite kohta.
„Hindame kõrgelt kohalike omavalitsuste tööd, kes aitavad elanikel korraldada kahjuritõrjet,” lisab Tammekänd.
Kas keegi aitab?
Reeli Jakobi, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) elurikkuse ja kliima valdkonnajuht, selgitab: „KIK on toetanud erinevate invasiivsete liikide tõrjet omavalitsustes, sealhulgas ka hispaania teeteo puhul. Näiteks Viljandi linnas viiakse aastatel 2025–2026 ellu projekt selle liigi vastu võitlemiseks. Varem on toetust saanud Haabersti linnaosavalitsus ja Viimsi vallavalitsus. Nad kasutasid vahendeid muuhulgas konteinerite ostmiseks ja kogutud tigude hävitamiseks.”
Jakobi sõnul avaneb sügisel loodushoiuprogrammi teine taotlusvoor. Hetkel pole veel teada, kas seekordses voorus nähakse ette rahastust invasiivsete liikide vastu võitlemiseks.
Taotlusi saavad esitada ainult äriregistris registreeritud juriidilised isikud.
Omavalitsused ei paku eraisikutele selles vallas otsest toetust.
Me ise pole siitkandist
Keskkonnaameti teatel võib üksainus hispaania teetigu muneda kuni 400 muna. Kui neid koguneb ühte kohta liiga palju, ei suuda looduslikud vaenlased – kohalikud teod – enam kõiki munakuhjasid hävitada. Seepärast on oluline, et aednikud osaleksid aktiivselt nende leviku piiramisel.
Kui teod on aeda juba ilmunud, tasub muru tihemini niita ja ala korras hoida. Leitud munad tuleb hävitada.
Samuti võib aeda jätta spetsiaalse niitmata rohuala ja asetada sinna arbuusikoort või laudu – need on tigudele head peibutised. Ühte kohta kogunenud kahjureid on lihtsam käsitsi kokku korjata.
Murule jäetud laud meelitab ligi tigusid, kes poevad selle alla munema, ja nii saab neid tõhusamalt hävitada.
Enne, kui tigu hävitada tuleks veenduda, et tegu pole kohaliku liigiga. Paljude aednike sõnul sunnib tigude massiline vohamine hävitama kõik ettejuhtuvad isendid. Kuid kohalikud teod võivad aidata võõrliikide vastu, süües nende mune. Lisaks toituvad nad peamiselt kõdunevatest taimejäänustest, mitte aiakultuuridest, ning aitavad mullaviljakust suurendava huumuse teket.
Keemiliste tõrjevahendite kasutamine jääb iga aiapidaja enda otsustada. Keskkonnaameti spetsialistid soovitavad mürkidega ettevaatlikult ümber käia – need võivad sattuda toiduahelasse ja mõjuda teistele loomadele, näiteks lindudele või siilidele. Samas, kui tigude hulk muutub kriitiliseks, võib keemia olla ainus väljapääs, tõdevad ka ametnikud.
„Kõik on läbimüüdud!“
Seega jääb peenarde ja kasvuhoonete päästmine ikkagi aednike enda õlule. Ei ähvardused ega palved aita – teole tuleb läheneda karmilt ja otse. Appi tulevad keemilised vahendid.
Tavaliselt on Eesti aiandus- ja ehituspoodides saadaval:
- graanulid (moluskitsiidid) raudfosfaadi baasil – ohutud inimestele ja loomadele
- geelpeibutised
- kodumaised või imporditud vahendid täppistõrjeks.
Aga „tavaliselt“ ei tähenda „alati“.
MK-Estonia külastas mitmeid Tallinna ehitus- ja aianduskeskusi ning veendus: tigude vastu mõeldud vahendid on kas täiesti otsas või kaovad lettidelt nagu soojad saiad külmal päeval.
Siniseid raudfosfaadi graanuleid ei õnnestunud leida kusagilt.
Äädikhappe baasil valmistatud vedelik Softcare Etana/Snail STOP sai Haabersti Bauhausis meie silme all otsa.
Teise sama keti poes, kus oli seda vahendit rohkem, seisis abielupaar dilemma ees – kas võtta suur kanister või prooviks väiksem spreipudel. Kaaludes plusside ja miinuste vahel, kanti neli kanistrit vahepeal juba lettidelt minema. Seepärast otsustas paari suurema mahu kasuks.
Ka siniste graanulite otsingud internetipoodides ei lõppenud suure eduga: toode on küll paljude müüjate valikus, aga tellida ei saa – laoseis on null.
Ja isegi kui makse on edukalt tehtud, pole sgaranteeritud, et kaup ka kohale jõuab: näiteks Depo veebipood lubab osta ühe pakendi, kuid mõne aja pärast tuleb teade, et toodet pole laos ja raha tagastatakse kolme päeva jooksul.
„Mida tõhusam vahend, seda vähem lootust seda saada,“ kurdab aiapidaja Jelena. „Näiteks kõik kiidavad neid siniseid raudfosfaadigraanuleid Ferramol, mis on ohutud lemmikloomadele ja kasulikele putukatele. Kirjelduse järgi sööb tigu selle ära, kaevub mulda ja sureb seal. Ideaalne! Aga see toode on peaaegu kõikjal läbimüüdud. Vahel võib leida kuulutusi, kus keegi vahendit turuhinnast poole kallimalt pakub. Tuttavad soovitasid uurida Poola ja Saksamaa netipoodidest – seal pidavat Ferramolile analooge leiduma. Mul ei vedanud. Ka seal on kõik ära ostetud!“
————————
Toimik: Lusitaania teetigu (hispaania teetigu)
Ladina nimi: Arion lusitanicus Mabille
Sugukond: Arionidae
Suurus: kuni 15 cm
Värvus: tumepruunist oranži ja beežini; lima – oranž, lima jälg – värvitu
Sarnased liigid: väiksemad; Limax perekonna teod eritavad värvitut lima ja neil on hingamisava teistsuguses asendis
Päritolu ja levik: pärit Portugalist, Hispaaniast, Prantsusmaalt ja Suurbritanniast; Eestis alates 2008. aastast. Levib kiiresti taimede, mulla ja komposti kaudu. Populatsiooni tekkeks piisab ühest isendist.
Elutsükkel: elab 6–12 kuud. Hermafrodiit, muneb suvel kuni 400 muna. Järglased saavad suguküpseks 6 nädala jooksul. Talvituvad täiskasvanud, munad ja noored isendid. Sageli kaks põlvkonda hooaja jooksul.
Elupaik: niisked aiad, pargid, kompostihunnikud, kasvuhooned; eelistab kultuurmaastikke. Aktiivne öösel ja hämaruses. Optimaalne temperatuur: 17–20 °C. Ei talu kuivust, talvitub varjepaikades.
Toitumine: sööb kapsast, salatit, paprikat, kõrvitsalisi, teravilju, lilli, seeni, lagunevat orgaanikat, raibet ja liigikaaslasi.
Peamine tõrjemeetod: käsitsi kogumine ja hävitamine (nt keeva veega).
Tõrjes abiks: mõned linnuliigid. Keemilised ja bioloogilised meetodid on vähetõhusad ja võivad kahjustada teisi liike.
Oluline: vältida levikut.
————————
Toimik: Mustpeateetigu
Ladina nimi: Krynickillus melanocephalus
Sugukond: Agriolimacidae
Suurus: 4,5–5,5 cm (maksimaalselt 6,2 cm)
Värvus: helehall, läbipaistva kehaga ja tumeda peaga
Lima: värvitu, vesine
Tunnus: must või sinakasmust pea ja kombitsad
Päritolu ja levik: pärit Kaukaasiast, Krimmist, Ida-Türgist ja Põhja-Iraanist. Eestis alates 2013. aastast. Levib kiiresti lillepottide, istikute, pinnase, komposti, aiajäätmete, substraatide ja graanulite kaudu.
Elupaik: looduses – niisked niidud, jõeäärsed, mahalangenud puude ja kivide all; linnas – pargid, võsastunud alad, kalmistud, aedade kompostihunnikud. Eelistab varju, niiskust ja taimkatet.
Toitumine: sööb kõrvitsat, suvikõrvitsat, kapsast, salatit, mädarõigast, hostat, rabarberit, langenud õunu ja vaarikaid.
Peamine tõrjemeetod: käsitsi kogumine ja hävitamine (nt keeva veega).
Tõrjes abiks: mõned linnuliigid. Keemilised ja bioloogilised meetodid on vähetõhusad ja võivad kahjustada teisi liike.
Oluline: vältida levikut.
Leidsid hispaania teeteo? Teata sellest!
Kui leiate võõrliigist teeteo, palume sellest kindlasti teada anda:
alien@envir.ee ja teovaatlus@gmail.com
Lisage leidmise asukoha kirjeldus, võimalusel foto, ning oma kontaktandmed.
Leitud isendi koos fotoga saab kanda ka looduse vaatlusportaali:
http://loodusvaatlused.eelis.ee
———————
Teotõrjevahendid
Praegu on Eestis lubatud kasutada 12 toodet, neist 5 on vabamüügis saadaval:
1. Ferramol (W. Neudorff GmbH KG)
2. Ferramol Limacide (W. Neudorff GmbH KG)
3. FIRST (Sharda Cropchem España S.L.)
4. IRONMAX PRO (De Sangosse S.A.S.)
5. NEU 1186 M (W. Neudorff GmbH KG)
Loa kehtivusega kuni 31.12.2031
Allikas: Põllumajandus- ja Toiduamet
Aiapidajate nipid
Sellises olukorras on raske optimismi säilitada. Ei saa ju ometi ööd ja päevad oma armsat kabatšokki valvata ja iga lähenemise peale tuld avada.
MK-Estonia uuris sotsiaalmeedia kasutajatelt, milliseid „koduseid“ vahendeid nad invasiivsete tigude vastu kasutavad – mis töötab ja mis mitte.
Käsitsi korjamine
Natalja: „Korjan teod peenardelt ja taimedelt käsitsi – hommikul ja õhtul, kui nad on kõige aktiivsemad. Väga vastik küll, aga mis teha? Käte kaitsmiseks töötan topeltkinnastes. Kannan kaasas purki soolase veega – seal nad surevad kohe ära. Hiljem kallan purgi sisu auku ja matan maha. Ühe tiiruga võib koguneda pool kilo tigusid, aga nii tuleb teha kolm korda… Arvan, et see töötab – vähemalt need, kelle mina ära korjan, ei saa enam järglasi jätta.“
Õlu – parim peibutus
Viktor: „Proovisin mitmesuguseid püüniseid, aga kõige paremini näkkavad nad õlle peale. Kaevan aeda ämbri, täidan selle poolenisti või natuke rohkem kõige odavama õllega. Öö jooksul upub sinna mitukümmend tigu. Halb on siis, kui sajab ja kaant pole, aga kaanega püüniseid saab poest ka osta.“
Kannibalism
Sergei: „Teod söövad omasuguseid. Kui üks labidaga pooleks lõigata, roomavad teised juba tunni pärast kohale teda sööma. Siis ongi hea neid kokku korjata.“
Ürdid
Annett: „Lugesin kuskilt, et basiiliku lõhn peletab teod eemale. Ostsin kaks potti ja istutasin maasikate kõrvale. Haha! See ei peleta – see meelitab! Kolme päevaga oli mu ilus basiilik auklik ja ma ise korjasin sellelt tigusid. Aga sibulat, tüümiani, lehtpeeti ja peterselli teod mul ei puutu.“
Munakoor
Jelena: „Kogu talve kuivatan munakoori. Siis purustan need – mitte liiga peeneks, et oleks rohkem teravaid servi. Puistan taimede ümber laia ringina. Tigudele ei meeldi terava peal roomata.“
Sinepipulber ja terav pipar
Jana: „Mõtlesin pikalt, kuidas oma sparglit päästa. Keemiaga pritsida ei tahtnud – ma ju ise söön seda. Proovisin puistata punast pipart spargli peale ja ümberringi – tundus, et peletas eemale, aga ainult esimese vihmani. Ja sellise ilmaga iga päev pipart raputada on väga kulukas. Ostsin sinepipulbrit, aga mees ütleb siis: tule vaata, kuidas teod su sinepit söövad! Paistab, et jään oma sparglist ilma…“
Vaskvõrk või -lint
Greta: „Lugesin, et teod ei talu vaske: lima reageerib vasega, tekitades nõrga elektrivoolu, mida teod tunnevad ebameeldiva šokina. Ostsin umbes 5 cm laiuse vasklindi, panin oma kõrgpeenardele ümber serva mitu kihti. Märkasin, et lusiitaania teod pööravad sageli ringi, kui lindiga kokku puutuvad. Aga mõned eriti visad lähevad ikka edasi – eriti kui lint on märg või must. Aga enamasti see neid tõrjub, nii et see meetod toimib.“
Keev vesi
Nikolai: „Tean, et kompostihunnikus on teod nagu kodus. Kui suvilas on saunapäev ja boilerisse jääb keev vesi, kallan selle kompostile, siis segan ja kallan uuesti, ja nii mitu korda.“
Äädikas
Elena: „Tänu jumalale, äädikas maksab veel mõistlikult, nii et seda saab kasutada mitte ainult toidus. Õhtuti teen tiiru oma aias, pihustiga, kus sees on äädika ja rohelise seebi segu, ning pritsin kõik nähtud teod üle. Nad surevad kohe. Väga vastik vaatepilt, ja tuleb tõdeda, et me oleme selle sõja kaotanud. Kahtlustan, et varsti hakkavad inimesed oma armsatest suvilatest loobuma…“
* * * * * * * * *
Kohalike teoliikide peamised tunnused:
https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/voornalkjad
