Venemaa ajakirjanike liit (RUJ) on viimaks lõplikult Rahvusvahelisest Ajakirjanike Föderatsioonist (International Federation of Journalists, IFJ) välja visatud, kirjutab BNS.
Propagandiste ühendava ja kaitsva ühenduse liikmelisus peatati IFJ-s juba 2023. aastal, kuid välja viskamiseks oli vaja kongressi otsust. IFJ 32. kongress peeti Pariisis 4.-7. mail. See oli pühendatud ka organisatsiooni 100. aastapäevale.
IFJ apellatsioonimenetluse võimaluse jättis Venemaa liit kasutamata. Ükski nende esindaja Pariisi üldkogule ei saabunud, põhjendades seda keerulise geograafilise olukorraga. Samuti ei esitanud liit nõuetekohaselt vormistatud apellatsiooniavaldust, vaid saatis IFJ juhatusele nende liikmelisuse peatamist kritiseeriva ja ennastõigustava üldsõnalise kirja.
Eesti Ajakirjanike Liidu (EAL) jaoks oli venelaste liikmelisuse lõpetamine võtmeküsimus IFJ liikmeks olemisel. Kui Venemaa Ajakirjanike Liidu väljaviskamine oleks jäetud venima, oleksime meie üldkogul hakanud arutama IFJ-ist lahkumist.
IFJ kongressil osalenud EALi esimees Helle Tiikmaa märkis, et Venemaa liidu väljaviskamine ei tekitanudki arutelu. “Kuigi põhimõtteliselt oli tegemist 2023. aasta otsuse formaalse kinnitamisega, oli see siiski oluline agressorriigi liiduga sidemete lõpetamine,” ütles Tiikmaa. “Tegemist oli selle kongressi ühe olulisema tulemusega.
Ainsa Skandinaavia riigina IFJ liikmeks jäänud rootslased peavad venelaste väljaarvamist põhimõtteliseks föderatsiooni standardite säilitamiseks. Rootslaste ettepanekul muudeti ka IFJ põhikirja, andes juhatusele edaspidi pädevuse pärast põhjalikku uuringut liikmesorganisatsioon välja arvata, mitte ainult liikmelisus peatada. Rootsi Ajakirjanike Liidu presidendi Ulrika Hyllerti sõnul ei tohiks Rahvusvahelises Ajakirjanike Föderatsioonis olla riigiga nii lähedasi organisatsioone. Hyllert lisas, et nüüd on föderatsioonil võimalik keskenduda olulisematele küsimustele – sõnavabaduse kaitsele, kutse-eetikale ja ajakirjanike toetamisele, seda eriti sõjaolukorras.
Venemaa liikmelisuse vastu esitasid Ukraina ajakirjanike liidud IFJ juhtorganitele protesti juba 2022. aasta oktoobris. Peamiseks argumendiks oli, et venelased lõid oma osakonnad ajutiselt okupeeritud Ukraina territooriumidel – Donetski, Luhanski, Hersoni ja Zaporižžja oblastites. Ukraina liidud pidasid seda rahvusvahelise õiguse rikkumiseks ja sekkumiseks seaduslike ajakirjandusorganisatsioonide tegevusse. “Ajal kui meie päästame okupeeritud aladelt ning rindetsoonidest põgenema sunnitud ajakirjanikke, on Venemaa Ajakirjanike Liit sisuliselt sõja ja okupatsiooni vahend,” ütles Ukraina Ajakirjanike Rahvusliidu esimees Sergei Tomilenko.
Venemaa liidu tegevus okupeeritud aladel oli ka üks, kuigi mitte peamine põhjus Skandinaavia riikide lahkumisel IFJ-st 2023. aasta algul.
“Solidaarsus vajab ühist arusaama inimelu väärtusest, kutse-eetikast ja sõnavabadusest. Venemaa “ajakirjandus” on sellest loobunud ning muutunud sõja propagandatööriistaks,” ütles Tiikmaa.
Venemaa liidu kõrval arvas kongress võlglastena välja veel 8 erineva riigi liitu, valis uue presidendi ja juhtorganid, muutis põhikirja suuremat läbipaistvust nõudvaks ning võttis vastu mitukümmend avaldust ajakirjanike tegevuse toetuseks.
