Valitsus sulgeb Eesti-Vene maanteepiiri

Valitsus otsustas neljapäeval, et Eesti ja Venemaa vahelise maanteepiiri ületamine peatatakse 1. detsembril, teatab BNS.

Piiriületus peatatakse kõigis Eesti-Vene maanteepiiri punktides ehk Narva-1 ja Narva-2 piiripunktis, Koidulas, Luhamaal ja Saatses. Kuue kuu pärast hindab valitsus, kas riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks kehtestatud piirangut on vaja muuta.

Otsus on vastus Venemaa jätkuvale vaenulikule tegevusele Eesti ja teiste Euroopa riikide vastu. Eestis on tänavu kahel korral rünnatud kaitsetööstusettevõtteid ning Kaitsepolitseiameti hinnangul olid mõlemal juhul tegude tellijateks Venemaa eriteenistused.

„Venemaa vaenulikul tegevusel on tagajärjed. Oleme varem öelnud, et rünnakute jätkumisel astume oma julgeoleku kaitseks järgmised sammud. Nüüd me seda teemegi. Eesti tegutseb rahulikult ja läbimõeldult, kuid otsustavalt. Me ei lase Venemaal kasutada meie avatust meie enda vastu,“ ütles peaminister Kristen Michal.

Maanteepiiri ületamise peatamine ei kõrvalda kõiki Venemaalt lähtuvaid ohte, kuid vähendab üht olulist julgeolekuhaavatavust. See raskendab Venemaa eriteenistuste võimalusi inimesi värvata ja mõjutada ning aitab tõkestada sanktsioonidest kõrvalehoidmist ja muud ebaseaduslikku piiriülest tegevust. Eesti kaitseb sellega mitte ainult enda, vaid kogu Euroopa Liidu ja Schengeni ala julgeolekut.

Eesti ei ole Venemaaga piiriületuse piiramisel erandlik. Soome maismaapiir Venemaaga on olnud suletud alates 2023. aasta detsembrist ning ka Läti, Leedu ja Poola on viimastel aastatel oma idapiiril piiriületust oluliselt piiranud.

Valitsuse otsus puudutab inimeste ja sõidukite liikumist maanteepiiripunktide kaudu. Raudteekaubavedu toimub vastavalt kehtivatele piirangutele ja võimalustele ning range tollikontrolli tingimustes.

Kõige enam puudutab muutus Narvat ja Setomaad ning laiemalt Ida-Virumaad ja Kagu-Eestit, eriti inimesi, kelle lähedased, töö, kinnisvara või muud sidemed on teisel pool piiri.

„Otsust ei ole tehtud kergekäeliselt, kuid meie esimene kohustus on kaitsta Eesti inimesi ja riigi julgeolekut. Samal ajal peame hoidma piirialad elujõulisena ja aitama neil muutunud olukorraga kohaneda,“ ütles Michal.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul on Venemaa jätkanud kogu Euroopa vastu suunatud vaenuliku tegevuse eskaleerimist ning Eesti vastab sellele. „Piiripunktide sulgemine ei ole reaktsioon ühele üksikule juhtumile, vaid järgmine samm pärast Venemaa agressiooni Ukrainas ning sabotaaži- ja hübriidoperatsioonide sagenemist Euroopas. Venemaa eriteenistuste suunatud sabotaažirünnakud Eesti kaitsetööstusettevõtete vastu on järjekordne näide sihikindlast vaenumeelsest tegevusest. Lisaks muudele sabotaažiaktidele on sarnaseid rünnakuid kaitsetööstuse vastu sellel aastal toimunud ka mitmes teises Euroopa riigis nagu Bulgaaria, Poola ja Saksamaa. Oleme varem selgelt öelnud, et rünnakute jätkumisel rakendame täiendavaid julgeolekumeetmeid – nüüd me seda teemegi,“ ütles Tsahkna.

Välisministri sõnul ei piirdu Venemaa agressioon sõjaga Ukrainas, vaid hõlmab üha enam ka Euroopa riikide vastu suunatud sabotaaži-, mõjutus- ja muid operatsioone. „Venemaa testib kogu Euroopa valmisolekut, püüdes külvata hirmu ja õõnestada meie ühiskondade ühtsust. Eesti ei saa lubada, et Venemaa kasutab piiriülest liikumist inimeste värbamiseks, mõjutamiseks, sabotaaži korraldamiseks või sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks. Mõistagi ei kõrvalda piiri sulgemine kõiki Venemaalt lähtuvaid ohte, kuid vähendab üht olulist haavatavust ja raskendab Venemaa eriteenistuste tegevust,“ selgitas Tsahkna. „Eesti kaitseb otsusega seega mitte ainult enda, vaid ka ELi ja Schengeni ala julgeolekut,“ lisas ta.

Ühtlasi nentis Tsahkna, et valitsuse otsus mõjutab paljude inimeste ja perede igapäevaelu. „Valitsus on neid mõjusid kaalunud, kuid Venemaa tegevusest tulenev julgeolekuoht kaalub need üles ning Eesti inimeste ja riigi julgeolek on esmatähtis. Samal ajal peame hoidma piirialad elujõulisena ning aitama enim mõjutatud inimestel ja asutustel muutunud olukorraga kohaneda,“ rõhutas välisminister.

Välisministeerium soovitab tungivalt kõigil Venemaale reisimist täielikult vältida ning Venemaal viibivatel Eesti inimestel oma tagasitulek aegsasti kavandada. Pärast Eesti-Vene maanteepiiri ületamise peatamist tuleb kasutada teisi avatud marsruute, mis võivad olla senisest oluliselt pikemad ja kulukamad.

Eesti majanduse sõltuvus Venemaast on võrreldes sõjaeelse ajaga oluliselt vähenenud. Võrreldes 2021. aastaga on kaupade eksport Venemaale vähenenud umbes kolm korda ja Eesti päritolu kaupade eksport viis korda. Seetõttu on mõju Eesti majandusele tervikuna vähene.

Venemaal viibivatel Eesti inimestel soovitatakse oma tagasitulek aegsasti kavandada ning Venemaale reisimise vajadust väga hoolikalt kaaluda. Pärast maanteepiiri ületamise peatamist tuleb kasutada teisi avatud marsruute, mis võivad olla senisest pikemad ja kulukamad.

MKE.ee
MKE.ee
Toimetus

Последние

Свежий номер