Valitsus otsustas järgmise aasta sisserände piirarvuks kehtestada 1292, mis on kuus inimest vähem kui tänavu ning 15 inimest vähem kui tunamullu, kirjutab BNS.
Siseministeeriumi ettepanekul kehtestati piirarv välismaalaste seaduse kohaselt 0,1 protsenti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama jäävate välismaalaste arvu. Kuna Eesti alaliste elanike hulk on kahanenud, on sellega seletatav ka varasemast väiksem piirarv.
Nagu tänavu, ei ole ka järgmisel aastal kavas piirarvu jaotada elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ei ole plaanis ajalist jaotust aasta piires. Varem on seda aga tehtud.
Siseminister Igor Taro selgitas, et piirarv jääb vabalt jagamiseks, kuna vajadust kitsama jaotamise ettekirjutamiseks ei ole enam olnud. “See tähendab, et kõik saavad vastavalt vajadusele piirarvu alusel selleks sobivalt näiteks vabu töökohti välistööjõu abil täita. Kui siiski tekib äkitselt vajadus piirarvu jaotamiseks, siis on see ka jooksvalt võimalik, meil tuleb lihtsalt koostada koostöös teiste ministeeriumitega vastav määrus,” rääkis Taro.
Sisserände piirarv reguleerib peamiselt töö- ja ettevõtlusrännet kolmandatest riikidest Eestisse. Sisserände piirarvu alt on välja arvatud nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal töötajad kui iduettevõttes töötavad ja iduettevõtlusega tegelevad välismaalased.
Samuti ei kuulu piirarvu alla pere- ja õpiränne, õppejõuna tööle asumine, suurinvestorina tegutsemine ning töötamine tippspetsialistina ehk välismaalane, kellele tööandja maksab vähemalt Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega võrdset töötasu ja välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks või töötamiseks kasvuettevõttes.
Piirarvu arvestusse ei kuulu ka Euroopa Liidu kodanikud ja nende perekonnaliikmed, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja Jaapani kodanikud ega rahvusvahelise kaitse taotlejad.
